Piibel.NET
Johannese ilmutusIlmutuse
 
Eestikeelne Piibel 1997
12Nägemus naisest ja lohest Suur tunnustäht sai nähtavaks taevas: naine, riietatud
 päikesesse, ning kuu tema jalge all, ning pärg kaheteistkümnest
 tähest tema peas.

Ja ta oli lapseootel ning kisendas tuhudes ja piinles
 sünnitusvaludes.

Taevas sai nähtavaks teine tunnustäht, ennäe: suur
 tulipunane lohe, kellel oli seitse pead ja kümme sarve ning ta
 peadel seitse peaehet.

Ta saba pühkis ära kolmandiku taevatähti ning viskas
 need maa peale. Ja lohe seisatas naise ees, kes oli sünnitamas,
 et niipea kui ta on sünnitanud, süüa ära ta laps.

Ja naine tõi ilmale poeglapse, kes karjasena hoiab
 raudsauaga kõiki paganaid. See laps haarati Jumala ja ta
 trooni juurde.

Ja naine põgenes kõrbe, kus tal oli ase, mille Jumal oli
 valmistanud, et teda seal toidetaks tuhat kakssada kuuskümmend
 päeva.

Ja taevas tõusis sõda: Miikael ja tema inglid hakkasid
 sõdima lohega, ning lohe sõdis ja tema inglid.

Lohe ei saanud võimust, ja enam ei leidunud neile
 aset taevas.

Suur lohe heideti välja, see muistne madu, keda
 hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu ilmamaad - ta
 heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga.

Ja ma kuulsin suurt häält taevast hüüdvat:
 „Nüüd on käes pääste ja vägi ning meie Jumala kuningriik ning tema Kristuse meelevald, sest välja on heidetud meie vendade süüdistaja, kes süüdistab neid Jumala ees päeval ja ööl.

Nemad on ta ära võitnud Talle vere läbi ning oma tunnistuse sõna läbi ega ole oma elu armastanud surmani.
Seepärast rõõmustage, taevad, ning teie, kes neis viibite! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud alla teie juurde; ta on suures raevus, teades, et tal on aega üürikeseks.”

  Kui lohe nägi, et ta oli heidetud maa peale, siis ta
 kiusas taga naist, kes oli toonud ilmale poeglapse.

Aga naisele anti kaks suure kotka tiiba, et ta
 lendaks kõrbesse paika, kus teda toidetakse üks aeg ja
 kaks aega ja pool aega, eemal mao palge eest.

Ja madu purskas oma suust naisele järele vett otsekui jõe,
 et teda jõevooluga ära uhtuda.

Maa aitas naist, avades oma suu ning neelates ära
 jõe, mille lohe purskas välja oma suust.

Ja lohe vihastas naise peale ja läks sõdima
 nendega, kes olid jäänud üle naise soost, kes hoiavad tallel
 Jumala käske ning kellel on Jeesuse tunnistus.

Ja ta jäi seisma mere liivale.