Eestikeelne Piibel 1997
21Jeesus ilmub Tibeeriase järve rannal Pärast seda ilmus Jeesus jüngritele veel Tibeeriasejärve ääres. Aga ta ilmus nõnda:
Siimon Peetrus ja Toomas, keda nimetatakse Kaksikuks, ja
Naatanael, kes oli Galilea Kaanast, ja Sebedeuse pojad ja veel kaks
tema jüngritest olid seal koos.
Siimon Peetrus ütles neile: „Ma lähen kalale.” Nad ütlesid
talle: „Me tuleme sinuga kaasa.” Nad läksid välja ja astusid paati. Ent
sellel ööl ei püüdnud nad midagi.
Aga koidu ajal seisis Jeesus kaldal. Ent jüngrid ei teadnud, et
see on Jeesus.
Jeesus ütles siis neile: „Lapsed, on teil midagi
leivakõrvaseks?” Nad vastasid talle: „Ei ole.”
Aga tema ütles neile: „Heitke noot paremale poole paati, siis te
leiate!” Nad heitsidki, ja ei jaksanud seda enam tõmmata kalade hulga
tõttu.
Nüüd ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: „See on
Issand!” Siimon Peetrus, kuulnud, et see on Issand, võttis kuue
ümber, sest ta oli alasti, ja hüppas järve.
Aga teised jüngrid tulid paadiga - nad ei olnud ju kaldast
kaugemal kui umbes kakssada küünart + 200 küünart on umbes 90-100 m. - ja vedasid noota kaladega.
Kui nad nüüd tulid mäele, nägid nad valmis lõket ja
selle peal kala ning leiba.
Jeesus ütles neile: „Tooge neid kalu, mida te praegu
püüdsite!”
Siimon Peetrus läks üles ja tõmbas mäele nooda täis suuri kalu,
arvult sada viiskümmend kolm. Ja noot ei rebenenud, kuigi neid
oli nii palju.
Jeesus ütles neile: „Tulge sööma!” Ükski jüngritest ei
julgenud temalt küsida: „Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et ta on Issand.
Jeesus tuli ja võttis leiva ja andis neile, ja samuti kala.
See oli Jeesusel juba kolmas kord jüngritele ilmuda pärast
surnuist ülestõusmist.
Kui nad nüüd olid einet võtnud, ütles Jeesus Siimon Peetrusele:
„Siimon, Johannese poeg, kas sa armastad mind rohkem kui need?”
Peetrus ütles talle: „Jah, Issand, sina tead, et sa oled mulle armas.”
Jeesus ütles talle: „Sööda mu tallesid!”
Tema ütles talle veel teist korda: „Siimon, Johannese poeg, kas
sa armastad mind?” Ta vastas talle: „Jah, Issand, sina tead, et sa
oled mulle armas.” Jeesus ütles talle: „Hoia mu lambaid kui
karjane!”
Tema ütles talle kolmandat korda: „Siimon, Johannese poeg, kas ma
olen sulle armas?” Peetrus jäi kurvaks, et Jeesus küsis temalt
kolmandat korda: „Kas ma olen sulle armas?” Ja ta ütles temale:
„Issand, sina tead kõik, sina tead, et sa oled mulle armas.” Jeesus
ütles talle: „Sööda mu lambaid!
Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kui sa olid noor, vöötasid sa
end ise ning läksid, kuhu sa tahtsid, aga kui sa vanaks saad, siis
sa sirutad oma käed välja ja keegi teine vöötab sind ning viib sind, kuhu
sa ei taha.”
Aga seda ta ütles vihjates, missuguse surmaga Peetrus pidi
Jumalat austama. Aga kui Jeesus seda oli öelnud, ütles ta talle:
„Järgne mulle!”
Peetrus pöördus ja nägi kaasa tulemas jüngrit, keda
Jeesus armastas, kes ka õhtusöömaajal oli nõjatunud tema rinnale ja
küsinud: „Issand, kes on su äraandja?”
Teda nähes ütles Peetrus nüüd Jeesusele: „Issand, aga kuidas on
temaga?”
Jeesus ütles talle: „Kui ma tahan, et ta jääb minu
tulekuni - mis see sinusse puutub? Sina järgne mulle!”
Siis levis kuuldus vendade seas, et too jünger ei surevatki.
Aga Jeesus ei olnud öelnud talle, et ta ei sure, vaid: „Kui ma tahan,
et ta jääb minu tulekuni - mis see sinusse puutub?”
Lõppsõna Tema on see jünger, kes tunnistab neist asjust ja on selle
kirjutanud; ja me teame, et tema tunnistus on õige.
On veel palju muudki, mida Jeesus tegi. Kui need kõik
ükshaaval üles kirjutataks, siis, ma arvan, ei
suudaks kogu maailmgi mahutada raamatuid, mis tuleks kirjutada.