Piibel.NET
Hesekiel
 
Eestikeelne Piibel 1997
31Vaarao langetatakse otsekui seeder Ja üheteistkümnendal aastal, kolmanda kuu esimesel päeval
 tuli mulle Issanda sõna; ta ütles:

„Inimesepoeg, ütle vaaraole ja tema hiilgusele:
 Kelle sarnane sa oled oma suuruses?

Vaata küpressi, Liibanoni seedrit, mis on okstelt ilus, metsataolist varju andev, kasvult kõrge ja mille latv on keset pilvi.
Veed kasvatasid seda, põhjavesi laskis sirguda sel suureks, pannes voolama oma jõed ümber selle istutuspaiga ja lähetades nired kõigi metsapuude juurde.
Seetõttu oli selle kasv kõrgem kõigist metsapuudest, sel oli palju harusid ja selle oksad kasvasid pikaks rohkest veest, kui see ennast sirutas.
Selle harudel pesitsesid kõiksugu taeva linnud, selle okste all poegisid kõiksugu metsloomad ja selle varjus elasid kõik suured rahvad.
Ilus oli see oma suuruses oma lopsaka lehestikuga, sest selle juur oli rohke vee ääres.
Seedrid Jumala aias ei olnud sellega võrdsed, küpressid ei olnud harude poolest selle sarnased, ja plataanidel ei olnud selle oksi; ükski puu Jumala aias ei olnud ilu poolest selle sarnane.
Mina tegin selle nii ilusaks rikkaliku lehestikuga ja kõik Eedeni puud, mis olid Jumala aias, kadestasid seda.

  Seepärast ütleb Issand Jumal nõnda: Et see sai kasvult
 kõrgeks ja sirutas oma ladva pilvedesse ning et selle süda läks
 ülbeks oma kõrgusest,

siis andsin ma selle ühe rahvaste valitseja kätte: tema
 talitas sellega nagu tahtis, vastavalt selle süüle. Mina
 tõukasin selle ära.

Ja võõrad, julmimad rahvaste seast, raiusid selle maha
 ning jätsid sinna; selle lehed langesid mägedele ja kõigisse
 orgudesse, ja selle oksad jäid murtuina kõigisse maa ojadesse;
 kõik maa rahvad läksid ära selle varju alt ja jätsid selle maha.


  Selle langetatud tüve peale asusid kõik taeva linnud ja selle okste peale kõik metsloomad -

  et ükski veeäärne puu ei läheks ülbeks oma kasvu pärast
 ega sirutaks oma latva pilvede vahele, ja et oma ülbuses ei jääks
 püsima võimsamad neist, kõik, kellel on rohkesti vett -,
 sest need kõik antakse surma, maa sügavustesse inimlaste sekka, kes on läinud alla hauda.


  Nõnda ütleb Issand Jumal: Päeval, kui ta astus alla
 surmavalda, korraldasin ma leinamise; ma katsin tema pärast
 põhjavee ja hoidsin tagasi tema jõed, suured veed peeti kinni;
 ma tegin tema pärast Liibanoni mustaks ja tema pärast närbusid
 kõik metsapuud.

Tema langemise raginast panin ma rahvad värisema, kui ma
 tõukasin ta surmavalda koos haudaminejatega. Maa sügavustes
 leidsid troosti kõik Eedeni puud, valitud ja parimad
 Liibanonilt, kõik, kellel oli rohkesti vett,

needki läksid koos temaga surmavalda mõõgaga mahalöödute
 juurde, jah, pillutati need, kes istusid tema varju all rahvaste
 keskel.

Millisega Eedeni puude seast saaks sind võrrelda au ja
 suuruse poolest? Sind tõugatakse koos Eedeni puudega maa
 sügavustesse, sa magad ümberlõikamatute keskel koos mõõgaga
 mahalöödutega. Nõnda käib vaarao ja tema hiilguse käsi, ütleb
 Issand Jumal.”