(lisa 2Aj 33:12 juurde)
1 „Issand, Kõigeväeline,
meie vanemate
Aabrahami, Iisaki, Jaakobi
ja nende vaga soo Jumal,
2 kes sa oled teinud taeva ja maa
koos kogu nende iluga,
3 kes sa oled aheldanud mere
oma käskiva sõnaga,
kes sa oled sulgenud sügavuse
ja pitseerinud selle
oma kardetava ja kuulsa nimega,
4 sina, kelle võimsuse ees
kõik kohkub ja väriseb,
5 sest talumatu on
sinu auhiilguse mõju,
ja vastupandamatu on viha,
millega sa ähvardad patuseid.
6 Aga mõõtmatu ja uurimatu
on sinu tõotatud halastus.
7 Sest sina oled Kõigekõrgem, Issand,
kaastundlik, pikameelne ja täis halastust,
sa kahetsed kurja,
mis inimesi tabab.
8 Sellepärast sina, Issand, õigete Jumal,
ei ole seadnud meeleparandust õigetele,
Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile,
kes ei ole sinu vastu pattu teinud,
vaid oled seadnud meeleparanduse
minule, patusele.
9 Sest mina olen pattu teinud
rohkem kui on mereliiva,
minu üleastumisi on palju.
Issand, neid on palju,
ja mina ei ole väärt
vaatama ja nägema taeva kõrgust
oma ülekohtuste tegude rohkuse pärast.
10 Mind rõhuvad rasked raudahelad,
oma pattude pärast
ei saa ma ennast sirutada
ja minul ei ole kergendust,
sest olen äratanud sinu viha
ja teinud kurja sinu ees,
püstitades jäledaid ebajumalaid
ja tehes palju pahandust.
11 Aga nüüd ma kummardan su ette südamest
ja palun sinult armu:
12 Mina olen pattu teinud, Issand,
mina olen pattu teinud,
mina ise tunnen oma üleastumisi!
13 Ma palun sind anudes:
Anna mulle andeks, Issand,
anna mulle andeks!
Ära lase mind hukkuda
minu üleastumistes
ja ära ole igavesti vihane,
et pead meeles minu pahateod!
Ära mõista mind alla maa sügavustesse,
sest sina, Issand, oled kahetsejate Jumal!
14 Osuta minulegi oma headust
ja päästa mind vääritut
oma suure halastuse pärast!
15 Siis ma kiidan sind
kõigil oma elupäevil,
sest kogu taeva vägi laulab sulle kiitust
ja sinu päralt on au igavesti. Aamen.”