9Palve tarkuse pärast„Vanemate Jumal ja halastuse Issand,
kes sa oma sõnaga oled teinud kõik,
ja oma tarkuses oled valmistanud inimese,
et ta valitseks sinu poolt loodut,
korraldaks maailma jumalakartuse ja õiglusega
ning mõistaks kohut ausa meelega.
Anna mulle sinu aujärgede juures olevat tarkust
ja ära arva mind välja sinu laste hulgast!
Sest mina olen sinu sulane
ja sinu teenija poeg,
nõder inimene ja üürikese elueaga,
liiga väeti aru saama
kohtust ja Seadusest.
Kui keegi olekski täiuslik inimeste hulgas,
ometi ei pandaks teda millekski,
kui temal puudub sinu tarkus.
Sina oled minu valinud kuningaks sinu rahvale
ja kohtumõistjaks sinu poegadele ja tütardele.
Sina käskisid mind ehitada
templi sinu pühale mäele
ja altari sinu asupaiga linna,
selle püha telgiga sarnaseks,
mille sina esialgu valmistasid.
Sinu juures on tarkus, ta tunneb su tegusid,
ta oli juures siis, kui sina lõid maailma,
ta teab, mis on meeldiv sinu silmis
ja mis on õige sinu käskude kohaselt.
Läkita tema pühadest taevastest
ja saada oma hiilguse aujärjelt,
et ta koos minuga tööd teeks
ja ma teaksin, mis on sinule meelepärane!
Sest tema teab ja mõistab kõike
ning juhatab mind mõistlikult minu tegudes
ja hoiab mind oma auhiilguses.
Siis kiidetakse minu tegusid
ja ma juhin sinu rahvast õigesti
ning olen oma isa aujärje vääriline.
Sest missugune inimene teab Jumala nõu?
Või kes saab uurida, mida Issand tahab?
Sest surelike mõtted on tühised
ja meie kavatsused kõiguvad.
Sest kaduv ihu koormab hinge
ja maine telk rõhub mõtisklevat meelt.
Vaevalt aimame maist
ja suure vaevaga avastame käesolevat,
kes suudaks siis uurida,
mis taevas on?
Kes aga tunneks sinu nõu -
olgu siis, et sina annad tarkust
ja läkitad kõrgusest oma püha Vaimu?
Ainult nõnda õgvendatakse
maa peal elavate teerajad,
ja inimesed õpivad seda,
mis sinule on meelepärane,
jah, tarkuse läbi nad päästetakse.”
kes sa oma sõnaga oled teinud kõik,
ja oma tarkuses oled valmistanud inimese,
et ta valitseks sinu poolt loodut,
korraldaks maailma jumalakartuse ja õiglusega
ning mõistaks kohut ausa meelega.
Anna mulle sinu aujärgede juures olevat tarkust
ja ära arva mind välja sinu laste hulgast!
Sest mina olen sinu sulane
ja sinu teenija poeg,
nõder inimene ja üürikese elueaga,
liiga väeti aru saama
kohtust ja Seadusest.
Kui keegi olekski täiuslik inimeste hulgas,
ometi ei pandaks teda millekski,
kui temal puudub sinu tarkus.
Sina oled minu valinud kuningaks sinu rahvale
ja kohtumõistjaks sinu poegadele ja tütardele.
Sina käskisid mind ehitada
templi sinu pühale mäele
ja altari sinu asupaiga linna,
selle püha telgiga sarnaseks,
mille sina esialgu valmistasid.
Sinu juures on tarkus, ta tunneb su tegusid,
ta oli juures siis, kui sina lõid maailma,
ta teab, mis on meeldiv sinu silmis
ja mis on õige sinu käskude kohaselt.
Läkita tema pühadest taevastest
ja saada oma hiilguse aujärjelt,
et ta koos minuga tööd teeks
ja ma teaksin, mis on sinule meelepärane!
Sest tema teab ja mõistab kõike
ning juhatab mind mõistlikult minu tegudes
ja hoiab mind oma auhiilguses.
Siis kiidetakse minu tegusid
ja ma juhin sinu rahvast õigesti
ning olen oma isa aujärje vääriline.
Sest missugune inimene teab Jumala nõu?
Või kes saab uurida, mida Issand tahab?
Sest surelike mõtted on tühised
ja meie kavatsused kõiguvad.
Sest kaduv ihu koormab hinge
ja maine telk rõhub mõtisklevat meelt.
Vaevalt aimame maist
ja suure vaevaga avastame käesolevat,
kes suudaks siis uurida,
mis taevas on?
Kes aga tunneks sinu nõu -
olgu siis, et sina annad tarkust
ja läkitad kõrgusest oma püha Vaimu?
Ainult nõnda õgvendatakse
maa peal elavate teerajad,
ja inimesed õpivad seda,
mis sinule on meelepärane,
jah, tarkuse läbi nad päästetakse.”