Eestikeelne Piibel 1997
8Tarkuse ülistus Tarkus ulatub võimsasti maailma äärest ääreni ja valitseb kõike hästi.Tarkuses on kõik voorused Tarkust olen ma armastanud ja otsinud oma noorpõlvest alates. Ma tahtsin teda pruudina koju tuua ja sain tema ilu armastajaks.
Tema ülistab oma üllast päritolu, et ta elab koos Jumalaga ja kõige Valitseja armastab teda.
Tarkus on pühendatud Jumala saladustesse ja on tema tegude valija.
Kui elus on rikkus ihaldusväärt varanduseks, mis on siis veel suurem rikkus kui kõike saavutav tarkus?
Ja kui mõistus midagi teeb, kes siis kogu maailmas on suurem meister kui tema?
Kui keegi armastab õiglust, siis on tema tegudeks voorused. Sest ta õpetab mõõdukust ja arukust, õigust ja vaprust - inimestel ei ole elus midagi kasulikumat.
Ja kui keegi ihaldab rikkalikke kogemusi, siis tarkus tunneb minevikku ja ennustab tulevikku. Ta mõistab vanasõnu ja mõistatusi, teab juba ette märke ja imetähti ning ajastute ja aegade kulgu.
Valitsejaile on tarkus tarvilik Sellepärast ma otsustasin tuua tarkuse koju elukaaslaseks, teades, et ta annab mulle head nõu ning trööstib mures ja kurbuses.
Tema tõttu on mul kuulsus rahva hulgas ja au vanade juures, kuigi olen noor.
Kohtus peetakse mind teravmeelseks, ja valitsejate silmis olen imetlusväärne.
Kui ma vaikin, siis nad ootavad mind, kui ma häält tõstan, siis nad panevad mind tähele, ja kui ma pikalt räägin, siis nad panevad käe suu peale.
Tarkuse pärast olen ma surematu ja jätan oma järeltulijaile igavese mälestuse.
Ma valitsen rahvaid ja rahvahõimud alistuvad minule.
Hirmuvalitsejad kardavad, kui minust kuulevad. Aga rahva hulgas osutan ma headust, ja sõjas olen vapper.
Kui ma lähen oma kotta, siis otsin kosutust tarkuselt, sest temaga läbikäimine ei valmista meelepaha ega ole tema seltskonnas valu, vaid on rõõm ja rahulolu.
Tarkuse kasulikkusest Seda mõteldes ja südames kaalutledes, et tarkusega on suguluses surematus,
et sõprus temaga on suur nauding, et tema kätetööst tuleb ammendamatu rikkus, et harjumus suhelda temaga annab arukuse ja osasaamine tema sõnadest kuulsuse, käisin ma ringi ja otsisin, kuidas teda tuua enese juurde.
Mina olin küll andekas laps ja olin saanud hea meelelaadi,
või veel enam: et olin hea, siis olin tulnud puhtasse ihusse.
Aga kui mõistsin, et ma ei või seda saada teisiti, kui et Jumal selle mulle annab - seega on tarkus teadmises, kellelt see armuand on -, siis ma kohtasin Issandat ja palusin teda ning ütlesin kõigest südamest: