7Ka Saalomon on ainult inimeneMinagi olen surelik inimene nagu kõik,
ja selle järglane, kes esimesena mullast tehti.
Emaihus sain ma lihaks
kümne kuu kuludes,
tihenedes veres mehe seemnest
ja unega kaasnevast ihast.
Minagi, olles sündinud,
hingasin sisse üldist õhku
ja langesin maa peale,
nagu saab osaks kõigile.
Minu esimene hääl oli nutt
just nagu kõigil muilgi.
Mähkmeis ja hooles kasvatati mind.
Mitte ühelgi kuningal
ei ole olnud elu algus teistsugune.
Tulek ellu on kõigil seesama,
äraminek nõndasamuti.
Tarkuse ülistusSellepärast ma palvetasin,
ja minule anti mõistus,
hüüdsin, ja minule tuli tarkuse vaim.
Seda ma eelistasin valitsuskeppidele ja aujärgedele,
ja sellega võrreldes ei pannud ma rikkust millekski.
Sellega võrdseks ma ei pidanud hindamatut kalliskivi,
sest tarkuse kõrval on kõik kuld nagu pisut liiva,
ja hõbedat tuleb arvata sõnnikuks.
Ma armastasin seda rohkem kui tervist ja ilu
ja tahtsin seda pidada valguse asemel,
sest selle paistus on igavene.
Aga koos sellega tuli minule ka kõik hea,
ja sellel oli käes mõõtmatu rikkus.
Ma tundsin rõõmu kõigest,
et tarkus juhatab neid,
aga ma ei teadnud,
et see on ka nende sünnitaja.
Ausalt õppisin, kadeduseta annan edasi,
selle rikkust ma ei salga.
Sest see on inimestele ammendamatuks varanduseks,
ja need, kes selle saavad, sõlmivad sõpruse Jumalaga
andide soovitusel, mida õpetus annab.
Mind aga Jumal lubagu rääkida,
nõnda nagu ma tahan,
ja väärikalt mõtiskleda antu üle,
sest tema ise on tarkuse teenäitaja ja tarkade juht.
Sest tema käes oleme meie, ja on meie sõnadki,
ka arukus ning tööoskus.
Jah, tema andis mulle kindla teadmise sellest,
mis on olemas,
nõnda et ma tunnen maailma ehitust
ja algainete mõjujõudu,
aegade algust ja lõppu ja keset,
pööripäevi ja aastaaegade vaheldumist,
aastate veeremist ja tähtede seisu,
loomade loomust ja kiskjate verejanu,
vaimude väge ja inimeste mõtteid,
taimede erinevust ja juurte jõudu.
Mina tean, mis on peidetud ja mis on avalik,
sest tarkus, kõige meister, on mind õpetanud.
Sest temas on vaim: arukas, püha,
ainulaadne, mitmekülgne, õrn,
liikuv, läbinägev, rüvetamatu,
kirgas, kahjustamatu, head armastav, terav,
vaba, heategev, inimesearmastaja,
kindel, usaldatav, muretu,
ja läbitungiv kõikidest vaimudest -
arukatest, puhastest, õrnadest.
Sest tarkus on liikuvam igast liikumisest.
Oma puhtuse tõttu ta läheb ja tungib läbi kõigest.
Tema on ju Jumala võimsuse hingus
ja Kõigeväelise auhiilguse selge kiirgus,
seepärast ei tungi midagi rüvedat temasse.
Sest ta on igavese valguse paistus
ja Jumala mõjujõu puhas peegel
ning tema headuse kuju.
Kuigi ainus, suudab ta kõike,
ja jäädes muutumatuks, uuendab kõike.
Põlvest põlve läheb ta vagade hingedesse
ja teeb nõnda Jumala sõpru ning prohveteid.
Sest Jumal armastab ainult seda,
kes elab koos tarkusega.
Jah, tarkus on toredam kui päike
ja on üle igast tähtede seisust.
Valgusega võrreldes leitakse see olevat suurepärasem.
Sest valgusele järgneb ju öö,
aga tarkust ei võida kurjus.
ja selle järglane, kes esimesena mullast tehti.
Emaihus sain ma lihaks
kümne kuu kuludes,
tihenedes veres mehe seemnest
ja unega kaasnevast ihast.
Minagi, olles sündinud,
hingasin sisse üldist õhku
ja langesin maa peale,
nagu saab osaks kõigile.
Minu esimene hääl oli nutt
just nagu kõigil muilgi.
Mähkmeis ja hooles kasvatati mind.
Mitte ühelgi kuningal
ei ole olnud elu algus teistsugune.
Tulek ellu on kõigil seesama,
äraminek nõndasamuti.
Tarkuse ülistusSellepärast ma palvetasin,
ja minule anti mõistus,
hüüdsin, ja minule tuli tarkuse vaim.
Seda ma eelistasin valitsuskeppidele ja aujärgedele,
ja sellega võrreldes ei pannud ma rikkust millekski.
Sellega võrdseks ma ei pidanud hindamatut kalliskivi,
sest tarkuse kõrval on kõik kuld nagu pisut liiva,
ja hõbedat tuleb arvata sõnnikuks.
Ma armastasin seda rohkem kui tervist ja ilu
ja tahtsin seda pidada valguse asemel,
sest selle paistus on igavene.
Aga koos sellega tuli minule ka kõik hea,
ja sellel oli käes mõõtmatu rikkus.
Ma tundsin rõõmu kõigest,
et tarkus juhatab neid,
aga ma ei teadnud,
et see on ka nende sünnitaja.
Ausalt õppisin, kadeduseta annan edasi,
selle rikkust ma ei salga.
Sest see on inimestele ammendamatuks varanduseks,
ja need, kes selle saavad, sõlmivad sõpruse Jumalaga
andide soovitusel, mida õpetus annab.
Mind aga Jumal lubagu rääkida,
nõnda nagu ma tahan,
ja väärikalt mõtiskleda antu üle,
sest tema ise on tarkuse teenäitaja ja tarkade juht.
Sest tema käes oleme meie, ja on meie sõnadki,
ka arukus ning tööoskus.
Jah, tema andis mulle kindla teadmise sellest,
mis on olemas,
nõnda et ma tunnen maailma ehitust
ja algainete mõjujõudu,
aegade algust ja lõppu ja keset,
pööripäevi ja aastaaegade vaheldumist,
aastate veeremist ja tähtede seisu,
loomade loomust ja kiskjate verejanu,
vaimude väge ja inimeste mõtteid,
taimede erinevust ja juurte jõudu.
Mina tean, mis on peidetud ja mis on avalik,
sest tarkus, kõige meister, on mind õpetanud.
Sest temas on vaim: arukas, püha,
ainulaadne, mitmekülgne, õrn,
liikuv, läbinägev, rüvetamatu,
kirgas, kahjustamatu, head armastav, terav,
vaba, heategev, inimesearmastaja,
kindel, usaldatav, muretu,
ja läbitungiv kõikidest vaimudest -
arukatest, puhastest, õrnadest.
Sest tarkus on liikuvam igast liikumisest.
Oma puhtuse tõttu ta läheb ja tungib läbi kõigest.
Tema on ju Jumala võimsuse hingus
ja Kõigeväelise auhiilguse selge kiirgus,
seepärast ei tungi midagi rüvedat temasse.
Sest ta on igavese valguse paistus
ja Jumala mõjujõu puhas peegel
ning tema headuse kuju.
Kuigi ainus, suudab ta kõike,
ja jäädes muutumatuks, uuendab kõike.
Põlvest põlve läheb ta vagade hingedesse
ja teeb nõnda Jumala sõpru ning prohveteid.
Sest Jumal armastab ainult seda,
kes elab koos tarkusega.
Jah, tarkus on toredam kui päike
ja on üle igast tähtede seisust.
Valgusega võrreldes leitakse see olevat suurepärasem.
Sest valgusele järgneb ju öö,
aga tarkust ei võida kurjus.