14Ebajumalakujude kummardamisestVõi jälle kui keegi meresõidu ette võtab
ja tahab läbida mässavaid laineid,
siis ta hüüab appi puud,
mis on pehkinum kui teda kandev laev.
Sest selle on kasuiha leiutanud
ja meistri tarkus ehitanud.
Aga sinu ettehoole, oh Isa,
on see, mis selle läbi tüürib,
sest sina oled ka mere peale teinud tee
ja lainetesse kindla raja,
tõestamaks, et sina võid päästa kõigest,
koguni siis kui keegi ka ilma oskuseta astub laeva.
Sina aga tahad,
et sinu tarkuse teod ei jääks viljatuks,
sellepärast usaldavad inimesed oma elu
ka kõige pisema puu hoolde,
ja lainemurdu läbides
nad päästetakse parvel.
Sest ka muiste, kui ülbed hiiglased hukkusid,
põgenes maailma lootus viletsasse laeva
ja säilitas uue sugupõlve seemne,
kuna ju sinu käsi seda laeva tüüris.
Sest õnnistatud on puu,
mille läbi sünnib õigus.
Aga kätega tehtu on neetud,
niihästi see kui selle tegija;
üks sellepärast, et ta selle on teinud,
ja teine, et teda nimetatakse jumalaks,
olgugi et ta on kaduv.
Sest Jumal vihkab võrdselt jumalakartmatut
ja tema jumalakartmatut tegu.
Karistatakse ju tegu koos tegijaga.
Sellepärast tabab karistus ka paganate ebajumalaid,
sest need on saanud jäleduseks Jumala loomingu seas,
pahanduseks inimhingedele
ja püügipaelaks rumalate jalgadele.
Ebajumalakujude kummardamise algusestSest ebajumalate väljamõtlemine on hooruse alguseks
ja nende leiutamine on elule hukatuseks.
Ei ole need ju olnud algusest peale
ega jää need ka igavesti.
Sest need on maailma tulnud
inimeste tühise kujutluse tõttu
ja seepärast on neile määratud lühike lõpp.
Üks liiga varasest leinast piinatud isa
valmistas oma äkitselt ära võetud lapsest kuju
ja austas nüüd surnud inimest otsekui jumalat,
seades oma perele salapärased teenistused ja kombed.
Pärast sai see jumalavallatu harjumus
aegamööda kinnituse ja seda peeti seaduseks.
Nikerdatud kujusid teeniti ka valitsejate käsul.
Siis kui inimesed kaugel elades
ei saanud neid austada palge ees,
jäljendasid nad eemalolija välimust
ja tegid austatava kuninga nähtava kuju,
et agaralt meelitada kaugelviibijat,
just nagu oleks ta juuresolija.
Kunstniku kuulsushimu õhutas üha innukamalt
teenima ka neid, kes kujutatut ei tundnudki.
Sest see, võib-olla tahtes meeldida valitsejale
ja pingutades oma oskust,
püüdis teha sarnasust veelgi lummavamaks.
Aga rahvahulk, kuju kaunidusest võlutud,
hakkas pidama pühaduseks nüüd seda,
keda äsja olid austanud kui inimest.
Ja sellest tuli elule hukatus,
et õnnetuse või vägivalla orjuses olevad inimesed
andsid kividele ja puudele neile sobimatu nime.
Ebajumalakuju kummardamise tagajärgAga sellest ei olnud neile veel küllalt,
et nad eksisid Jumala tundmises,
vaid, ehkki elades suures rumaluse sõjas,
nad nimetasid niisugust kurja tegu rahuks.
Sest kas lapsetapu ohvritega või varjatud salategudega
või pööraste, võõrastavate prassimistega pidutsedes,
nad ei hoia puhtana elu ega abielu:
üks hävitab teise salakavalalt
või valmistab talle abielurikkumisega valu.
Kõike üheskoos valitseb aga verevalamine ja mõrv,
vargus ja pettus, hukatus, uskmatus, mäss, valevandumine,
headuse mahakarjumine, tänu unustamine,
hingede rüvetamine, loomuvastane suguelu,
abielude korratus, hooratöö ja ohjeldamatus.
Sest nimeta ebajumalate teenistus
on kõige kurja algus ja põhjus ja lõpp.
Sest rõõmutsetakse ju arutult
või ennustatakse petlikult
või elatakse jumalakartmatult
või vannutakse kergesti valet.
Kuna nad loodavad elutute ebajumalate peale,
ei karda nad karistust valevande pärast.
Aga kummagi pärast ootab neid kohus:
et nad mõtlesid halvasti Jumalast,
kuulates ebajumalaid,
ja et nad kavalasti valet vandusid,
põlates pühadust.
Sest mitte nende võim,
kelle nimel nad vannuvad,
vaid patustele määratud karistus
tabab alati jumalavallatute üleastumist.
ja tahab läbida mässavaid laineid,
siis ta hüüab appi puud,
mis on pehkinum kui teda kandev laev.
Sest selle on kasuiha leiutanud
ja meistri tarkus ehitanud.
Aga sinu ettehoole, oh Isa,
on see, mis selle läbi tüürib,
sest sina oled ka mere peale teinud tee
ja lainetesse kindla raja,
tõestamaks, et sina võid päästa kõigest,
koguni siis kui keegi ka ilma oskuseta astub laeva.
Sina aga tahad,
et sinu tarkuse teod ei jääks viljatuks,
sellepärast usaldavad inimesed oma elu
ka kõige pisema puu hoolde,
ja lainemurdu läbides
nad päästetakse parvel.
Sest ka muiste, kui ülbed hiiglased hukkusid,
põgenes maailma lootus viletsasse laeva
ja säilitas uue sugupõlve seemne,
kuna ju sinu käsi seda laeva tüüris.
Sest õnnistatud on puu,
mille läbi sünnib õigus.
Aga kätega tehtu on neetud,
niihästi see kui selle tegija;
üks sellepärast, et ta selle on teinud,
ja teine, et teda nimetatakse jumalaks,
olgugi et ta on kaduv.
Sest Jumal vihkab võrdselt jumalakartmatut
ja tema jumalakartmatut tegu.
Karistatakse ju tegu koos tegijaga.
Sellepärast tabab karistus ka paganate ebajumalaid,
sest need on saanud jäleduseks Jumala loomingu seas,
pahanduseks inimhingedele
ja püügipaelaks rumalate jalgadele.
Ebajumalakujude kummardamise algusestSest ebajumalate väljamõtlemine on hooruse alguseks
ja nende leiutamine on elule hukatuseks.
Ei ole need ju olnud algusest peale
ega jää need ka igavesti.
Sest need on maailma tulnud
inimeste tühise kujutluse tõttu
ja seepärast on neile määratud lühike lõpp.
Üks liiga varasest leinast piinatud isa
valmistas oma äkitselt ära võetud lapsest kuju
ja austas nüüd surnud inimest otsekui jumalat,
seades oma perele salapärased teenistused ja kombed.
Pärast sai see jumalavallatu harjumus
aegamööda kinnituse ja seda peeti seaduseks.
Nikerdatud kujusid teeniti ka valitsejate käsul.
Siis kui inimesed kaugel elades
ei saanud neid austada palge ees,
jäljendasid nad eemalolija välimust
ja tegid austatava kuninga nähtava kuju,
et agaralt meelitada kaugelviibijat,
just nagu oleks ta juuresolija.
Kunstniku kuulsushimu õhutas üha innukamalt
teenima ka neid, kes kujutatut ei tundnudki.
Sest see, võib-olla tahtes meeldida valitsejale
ja pingutades oma oskust,
püüdis teha sarnasust veelgi lummavamaks.
Aga rahvahulk, kuju kaunidusest võlutud,
hakkas pidama pühaduseks nüüd seda,
keda äsja olid austanud kui inimest.
Ja sellest tuli elule hukatus,
et õnnetuse või vägivalla orjuses olevad inimesed
andsid kividele ja puudele neile sobimatu nime.
Ebajumalakuju kummardamise tagajärgAga sellest ei olnud neile veel küllalt,
et nad eksisid Jumala tundmises,
vaid, ehkki elades suures rumaluse sõjas,
nad nimetasid niisugust kurja tegu rahuks.
Sest kas lapsetapu ohvritega või varjatud salategudega
või pööraste, võõrastavate prassimistega pidutsedes,
nad ei hoia puhtana elu ega abielu:
üks hävitab teise salakavalalt
või valmistab talle abielurikkumisega valu.
Kõike üheskoos valitseb aga verevalamine ja mõrv,
vargus ja pettus, hukatus, uskmatus, mäss, valevandumine,
headuse mahakarjumine, tänu unustamine,
hingede rüvetamine, loomuvastane suguelu,
abielude korratus, hooratöö ja ohjeldamatus.
Sest nimeta ebajumalate teenistus
on kõige kurja algus ja põhjus ja lõpp.
Sest rõõmutsetakse ju arutult
või ennustatakse petlikult
või elatakse jumalakartmatult
või vannutakse kergesti valet.
Kuna nad loodavad elutute ebajumalate peale,
ei karda nad karistust valevande pärast.
Aga kummagi pärast ootab neid kohus:
et nad mõtlesid halvasti Jumalast,
kuulates ebajumalaid,
ja et nad kavalasti valet vandusid,
põlates pühadust.
Sest mitte nende võim,
kelle nimel nad vannuvad,
vaid patustele määratud karistus
tabab alati jumalavallatute üleastumist.