11Päästmine EgiptusestTa laskis nende teod korda minna
oma püha prohveti käe läbi.
Nad läksid läbi asustamata kõrbe
ja püstitasid telgid teedeta paikades.
Nad astusid vastu vaenlastele
ja tõrjusid vihamehi.
Neil oli janu,
ja nad hüüdsid sind appi,
neile anti vett järsust kaljust,
janu kustutust kõvast kivist.
Hukatuseks ühele, õnnistuseks teiseleSest see, millega nende vaenlasi nuheldi,
tuli neile kasuks, kui nad olid hädas.
Alati voolava jõe allika asemel,
mis mõrva verega oli sogaseks tehtud
laste tapmise käsu karistuseks,
andsid sa neile ootamatult külluses vett,
näidates tookordse januga,
kuidas sa vastaseid olid nuhelnud.
Sest kui neid nõnda proovile pandi,
olgugi kergelt karistades,
mõistsid nad, kuidas piinati jumalakartmatuid,
kellele vihas kohut mõisteti.
Sest neid sa panid proovile,
manitsedes nagu isa,
aga neid teisi sa karistasid,
süüdi mõistes nagu vali kuningas.
Ja olid nad kaugel või lähedal,
neid piinati ühtemoodi.
Sest kahekordne mure valdas neid
ja ägamine, kui nad meenutasid möödunut.
Sest kui nad kuulsid,
et nende endi nuhtlused
tulid teistele kasuks,
siis nad tundsid ära Issanda.
Sest teda,
kelle nad ükskord laituses olid kõrvale lükanud
ja pilgates hüljanud,
teda imetlesid nad lõpuks toimunu pärast,
kui neil oli teistsugune janu kui õigetel.
Jumal halastab egiptlasteleNende jumalakartmatuse rumalate mõtete pärast,
millest eksitatuina nad austasid
mõistmatuid roomajaid ja viletsaid putukaid,
läkitasid sa palju mõistmatuid loomi neile karistuseks,
et nad saaksid aru,
et igaüht nuheldakse sellesamaga,
millega ta patustab.
Sest sinu kõikvõimsal käel,
mis lõi maailma vormitust ainest,
ei oleks olnud võimatu läkitada neile
rohkesti karusid või metsikuid lõvisid,
või vastloodud, senitundmata vihaseid metsloomi,
kes lõõtsuvad tuldpurskavat hingeõhku,
või levitavad suhisevat suitsu,
või välgutavad silmist kohutavaid sädemeid,
loomi, kes oleksid suutnud neid hävitada
mitte ainult murdes,
vaid hukata juba oma kohutava välimusega.
Ja ilma nendetagi oleksid nad võinud
langeda ainsas tuulepuhangus,
taga aetuna kättemaksust
ja puistatuna sinu võimsuse hingusest.
Aga sina oled kõik korraldanud
mõõdu, arvu ja kaalu järgi.
Sest sinul on alati suur jõud,
ja kes suudaks vastu panna
sinu vägevale käsivarrele?
Sest kogu maailm on sinu ees
nagu kübeke kaalukaussidel,
otsekui kastetilk, mis hommikul maha langeb.
Halastamise põhjusSina halastad aga kõigi peale,
sest et sa suudad kõike,
ja vaatad mööda inimeste pattudest,
et nad meelt parandaksid.
Sest sina armastad kõike, mis olemas on,
ega põlga midagi, mida sa oled teinud,
sest sina ei olegi loonud midagi,
mida sa ise vihkaksid.
Sest kuidas saaks midagi püsida,
kui sina ei tahaks,
või kuidas säiliks see,
keda sina ei ole kutsunud?
Sina aga säästad kõiki,
sellepärast et nad on sinu omad,
Issand, hingede armastaja.
oma püha prohveti käe läbi.
Nad läksid läbi asustamata kõrbe
ja püstitasid telgid teedeta paikades.
Nad astusid vastu vaenlastele
ja tõrjusid vihamehi.
Neil oli janu,
ja nad hüüdsid sind appi,
neile anti vett järsust kaljust,
janu kustutust kõvast kivist.
Hukatuseks ühele, õnnistuseks teiseleSest see, millega nende vaenlasi nuheldi,
tuli neile kasuks, kui nad olid hädas.
Alati voolava jõe allika asemel,
mis mõrva verega oli sogaseks tehtud
laste tapmise käsu karistuseks,
andsid sa neile ootamatult külluses vett,
näidates tookordse januga,
kuidas sa vastaseid olid nuhelnud.
Sest kui neid nõnda proovile pandi,
olgugi kergelt karistades,
mõistsid nad, kuidas piinati jumalakartmatuid,
kellele vihas kohut mõisteti.
Sest neid sa panid proovile,
manitsedes nagu isa,
aga neid teisi sa karistasid,
süüdi mõistes nagu vali kuningas.
Ja olid nad kaugel või lähedal,
neid piinati ühtemoodi.
Sest kahekordne mure valdas neid
ja ägamine, kui nad meenutasid möödunut.
Sest kui nad kuulsid,
et nende endi nuhtlused
tulid teistele kasuks,
siis nad tundsid ära Issanda.
Sest teda,
kelle nad ükskord laituses olid kõrvale lükanud
ja pilgates hüljanud,
teda imetlesid nad lõpuks toimunu pärast,
kui neil oli teistsugune janu kui õigetel.
Jumal halastab egiptlasteleNende jumalakartmatuse rumalate mõtete pärast,
millest eksitatuina nad austasid
mõistmatuid roomajaid ja viletsaid putukaid,
läkitasid sa palju mõistmatuid loomi neile karistuseks,
et nad saaksid aru,
et igaüht nuheldakse sellesamaga,
millega ta patustab.
Sest sinu kõikvõimsal käel,
mis lõi maailma vormitust ainest,
ei oleks olnud võimatu läkitada neile
rohkesti karusid või metsikuid lõvisid,
või vastloodud, senitundmata vihaseid metsloomi,
kes lõõtsuvad tuldpurskavat hingeõhku,
või levitavad suhisevat suitsu,
või välgutavad silmist kohutavaid sädemeid,
loomi, kes oleksid suutnud neid hävitada
mitte ainult murdes,
vaid hukata juba oma kohutava välimusega.
Ja ilma nendetagi oleksid nad võinud
langeda ainsas tuulepuhangus,
taga aetuna kättemaksust
ja puistatuna sinu võimsuse hingusest.
Aga sina oled kõik korraldanud
mõõdu, arvu ja kaalu järgi.
Sest sinul on alati suur jõud,
ja kes suudaks vastu panna
sinu vägevale käsivarrele?
Sest kogu maailm on sinu ees
nagu kübeke kaalukaussidel,
otsekui kastetilk, mis hommikul maha langeb.
Halastamise põhjusSina halastad aga kõigi peale,
sest et sa suudad kõike,
ja vaatad mööda inimeste pattudest,
et nad meelt parandaksid.
Sest sina armastad kõike, mis olemas on,
ega põlga midagi, mida sa oled teinud,
sest sina ei olegi loonud midagi,
mida sa ise vihkaksid.
Sest kuidas saaks midagi püsida,
kui sina ei tahaks,
või kuidas säiliks see,
keda sina ei ole kutsunud?
Sina aga säästad kõiki,
sellepärast et nad on sinu omad,
Issand, hingede armastaja.