4Nebukadnetsari teine unenäguMina, Nebukadnetsar, olin muretu oma kojas ja õnnelik oma
palees.
Ma nägin und ja see kohutas mind; mu voodisoleku
kujutlused ja peas sündinud nägemused tegid mulle hirmu.
Ja ma andsin käsu tuua mu ette kõik Paabeli targad, et need
seletaksid mulle unenäo tähenduse.
Siis tulid ennustajad, nõiad, Kaldea teadjad ja
tähetargad, ja ma jutustasin neile unenäo, aga nad ei suutnud
mulle seletada selle tähendust.
Aga viimaks tuli mu ette Taaniel, kelle nimi on Beltsassar
minu jumala nime järgi ja kelles on pühade jumalate vaim, ja ma
jutustasin talle oma unenäo:
Beltsassar, ennustajate ülem, ma tean, et sinus on pühade
jumalate vaim ja et ükski saladus ei tee sulle raskust. Siin on
mu unenäo nägemused, mis ma nägin - ütle selle tähendus!
Ja need on mu pea nägemused, mis mul voodis olles olid: ma
vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli
suur.
Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani
ja seda oli näha kogu maa ääreni.
Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli
toidust kõigile; selle all oli varju loomadele ja selle okstel
elasid taeva linnud ning kõik liha toitis ennast sellest.
Ma nägin oma pea nägemustes, mis mul voodis olles olid, ja
vaata, püha ingel astus taevast alla.
Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: „Raiuge puu maha ja
laasige sellelt oksad, rabage sellelt lehed ja puistake vili laiali,
siis põgenevad loomad selle alt ja linnud selle okstelt!
Aga juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa
rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos loomadega olgu
tal osa maa rohust.
Tema inimsüda võetagu ja temale antagu looma süda, ja
seitse aega käigu temast üle!
See käsk oleneb inglite otsusest ja see asi pühade sõnast,
selleks et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste
kuningriigi üle, annab selle, kellele ta tahab, ja tõstab selle
üle kõige alama inimese.”
Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Ja sina,
Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi
tarkadest ei suuda mulle seletada selle tähendust! Sina
aga suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim.”
Taaniel seletab unenäoTaaniel, kelle nimi oli Beltsassar, kohkus siis
hetkeks ja ta mõtted ehmatasid teda. Kuningas rääkis ja
ütles: „Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind
ehmatagu!” Beltsassar kostis ja ütles: „Mu isand! Unenägu tabagu
su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi!
Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille
kõrgus ulatus taevani ja mis oli nähtav kogu maal,
millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli
toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel
asusid taeva linnud -
see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud
tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu
valitsus ulatub maailma ääreni.
Ja et kuningas nägi püha ingli taevast alla astuvat ja
ütlevat: „Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa
sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu
taeva kastega ja koos välja loomadega olgu tal osa, kuni seitse
aega on temast üle käinud”,
selle tähendus, oh kuningas, ja Kõigekõrgema otsus, mis
tabab mu isandat kuningat, on see:
sind aetakse ära inimeste hulgast ja sul on eluase välja
loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sind
kastetakse taeva kastega, ja sinust käib üle seitse aega, kuni
sa tunned, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja
annab selle, kellele tahab.
Ja et puu juur kästi alles jätta, tähendab seda: su
kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas
valitseb.
Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu:
vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma
ülekohtutegudest viletsate peale halastades, et su õnn võiks
kesta!”
Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.
Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli
kuningliku palee katusel,
hakkas kuningas rääkima ja ütles: „Eks see ole see suur
Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks
valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?”
Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast kostis hääl:
„Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: Sinult võetakse
kuningriik,
sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on väljal
loomade juures; sulle antakse süüa rohtu nagu härgadele ja
sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem
valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele
tahab.”
Selsamal silmapilgul sai see sõna Nebukadnetsari
kohta tõeks ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad
ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks
nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküünised.
„Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar,
tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja
ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab
igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik
püsib põlvest põlve.
Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema
talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega
ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: „Mis sa
teed?”
Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja
hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja
suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja
mulle anti veelgi suurem võim.
Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan
taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on
õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses.”
palees.
Ma nägin und ja see kohutas mind; mu voodisoleku
kujutlused ja peas sündinud nägemused tegid mulle hirmu.
Ja ma andsin käsu tuua mu ette kõik Paabeli targad, et need
seletaksid mulle unenäo tähenduse.
Siis tulid ennustajad, nõiad, Kaldea teadjad ja
tähetargad, ja ma jutustasin neile unenäo, aga nad ei suutnud
mulle seletada selle tähendust.
Aga viimaks tuli mu ette Taaniel, kelle nimi on Beltsassar
minu jumala nime järgi ja kelles on pühade jumalate vaim, ja ma
jutustasin talle oma unenäo:
Beltsassar, ennustajate ülem, ma tean, et sinus on pühade
jumalate vaim ja et ükski saladus ei tee sulle raskust. Siin on
mu unenäo nägemused, mis ma nägin - ütle selle tähendus!
Ja need on mu pea nägemused, mis mul voodis olles olid: ma
vaatasin, ja ennäe, keset maad oli üks puu ja selle kõrgus oli
suur.
Puu kasvas ja muutus tugevaks, selle kõrgus ulatus taevani
ja seda oli näha kogu maa ääreni.
Sellel olid ilusad lehed ja palju vilja ning seal oli
toidust kõigile; selle all oli varju loomadele ja selle okstel
elasid taeva linnud ning kõik liha toitis ennast sellest.
Ma nägin oma pea nägemustes, mis mul voodis olles olid, ja
vaata, püha ingel astus taevast alla.
Ta hüüdis valjusti ja ütles nõnda: „Raiuge puu maha ja
laasige sellelt oksad, rabage sellelt lehed ja puistake vili laiali,
siis põgenevad loomad selle alt ja linnud selle okstelt!
Aga juur jätke maa sisse, raud- ja vaskahelasse aasa
rohu peale; seda kastetagu taeva kastega ja koos loomadega olgu
tal osa maa rohust.
Tema inimsüda võetagu ja temale antagu looma süda, ja
seitse aega käigu temast üle!
See käsk oleneb inglite otsusest ja see asi pühade sõnast,
selleks et elavad tunneksid, et Kõigekõrgem valitseb inimeste
kuningriigi üle, annab selle, kellele ta tahab, ja tõstab selle
üle kõige alama inimese.”
Selle unenäo nägin mina, kuningas Nebukadnetsar. Ja sina,
Beltsassar, ütle, mida see tähendab, sest ükski mu kuningriigi
tarkadest ei suuda mulle seletada selle tähendust! Sina
aga suudad, sest sinus on pühade jumalate vaim.”
Taaniel seletab unenäoTaaniel, kelle nimi oli Beltsassar, kohkus siis
hetkeks ja ta mõtted ehmatasid teda. Kuningas rääkis ja
ütles: „Beltsassar, ärgu unenägu ja selle tähendus sind
ehmatagu!” Beltsassar kostis ja ütles: „Mu isand! Unenägu tabagu
su vihkajaid ja selle tähendus su vaenlasi!
Puu, mida sa nägid, mis kasvas ja sai tugevaks, mille
kõrgus ulatus taevani ja mis oli nähtav kogu maal,
millel olid ilusad lehed ja palju vilja ning kus oli
toidust kõigile, mille all elasid välja loomad ja mille okstel
asusid taeva linnud -
see oled sina, kuningas, kes oled kasvanud ja saanud
tugevaks; sinu suurus on kasvanud ja ulatub taevani ning sinu
valitsus ulatub maailma ääreni.
Ja et kuningas nägi püha ingli taevast alla astuvat ja
ütlevat: „Raiuge puu maha ja hävitage see, aga jätke juur maa
sisse, raud- ja vaskahelasse aasa rohu peale; seda kastetagu
taeva kastega ja koos välja loomadega olgu tal osa, kuni seitse
aega on temast üle käinud”,
selle tähendus, oh kuningas, ja Kõigekõrgema otsus, mis
tabab mu isandat kuningat, on see:
sind aetakse ära inimeste hulgast ja sul on eluase välja
loomade juures; sulle antakse rohtu süüa nagu härgadele ja sind
kastetakse taeva kastega, ja sinust käib üle seitse aega, kuni
sa tunned, et Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja
annab selle, kellele tahab.
Ja et puu juur kästi alles jätta, tähendab seda: su
kuningriik jääb sinule, niipea kui sa mõistad, et taevas
valitseb.
Seepärast, oh kuningas, lase enesele meeldida mu nõu:
vabasta ennast oma pattudest õigluse läbi, ja oma
ülekohtutegudest viletsate peale halastades, et su õnn võiks
kesta!”
Kõik see tabas kuningas Nebukadnetsarit.
Kaheteistkümne kuu pärast, kui ta oli kõndimas Paabeli
kuningliku palee katusel,
hakkas kuningas rääkima ja ütles: „Eks see ole see suur
Paabel, mille ma oma võimsa jõuga olen ehitanud kuninglikuks
valitsuspaigaks ja oma väärikuse auks?”
Sõna oli alles kuninga suus, kui taevast kostis hääl:
„Sinule, kuningas Nebukadnetsar, öeldakse: Sinult võetakse
kuningriik,
sind aetakse ära inimeste juurest ja su asupaik on väljal
loomade juures; sulle antakse süüa rohtu nagu härgadele ja
sinust käib üle seitse aega, kuni sa mõistad, et Kõigekõrgem
valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele
tahab.”
Selsamal silmapilgul sai see sõna Nebukadnetsari
kohta tõeks ja ta aeti ära inimeste juurest; ta sõi rohtu nagu härjad
ja ta ihu kasteti taeva kastega, kuni ta juuksed kasvasid pikaks
nagu kotkasuled ja ta küüned olid nagu linnuküünised.
„Aga pärast selle aja möödumist, mina, Nebukadnetsar,
tõstsin oma silmad taeva poole ja mulle tuli mõistus tagasi; ja
ma õnnistasin Kõigekõrgemat, kiitsin ja ülistasin teda, kes elab
igavesti, kelle valitsus on igavene valitsus ja kelle kuningriik
püsib põlvest põlve.
Kõiki, kes elavad maa peal, ei tule panna mikski, sest tema
talitab, nagu tahab, niihästi taeva väega kui maa elanikega, ega
ole seda, kes võiks lüüa tema käe peale ja öelda temale: „Mis sa
teed?”
Selsamal ajal tuli mu mõistus tagasi, ja mu toredus ja
hiilgus tulid tagasi mu kuningriigi auks; mu ametikandjad ja
suurnikud otsisid mind, ja mind pandi taas mu kuningriigi üle ja
mulle anti veelgi suurem võim.
Nüüd mina, Nebukadnetsar, kiidan ja ülistan ja austan
taeva kuningat, sest kõik tema teod on tõde ja tema teed on
õiged! Tema võib alandada neid, kes käivad kõrkuses.”