1 Kui nad söömise olid lõpetanud, siis nad viisid Tobiase Saara
juurde.
2 Aga sisse astudes meenusid temale Raafaeli sõnad ja ta võttis
suitsutamiseks tuhka, pani selle peale kala südame ja maksa ning
suitsutas.
3 Kui kuri vaim seda lõhna haistis, siis ta põgenes
Ülem-Egiptusesse ja ingel sidus ta kinni.
4 Kui uks oli suletud mõlema tagant, siis Tobias tõusis voodist
ja ütles: „Tõuse üles, õde, ja palvetagem, et Issand halastaks meie
peale!”
5 Ja Tobias alustas, üteldes: „Ole kiidetud, meie vanemate Jumal,
ja olgu igavesti kiidetud sinu püha ja auline nimi! Kiitku sind taevad
ja kõik sinu looming!
6 Sina lõid Aadama ja andsid temale Eeva, tema naise, abiks ning
toeks. Neist on inimsugu sündinud. Sina ütlesid: „Inimesel ei ole hea
üksi olla, me teeme temale abi, kes on temaga sarnane.”
7 Ja nüüd, Issand, mina ei võta seda oma õde mitte hooruse pärast,
vaid tõemeelselt. Lase mind armu leida ja koos temaga vanaks saada!”
8 Saara ütles koos temaga: „Aamen.”
9 Ja nad mõlemad magasid sellel ööl.
10 Aga Raguel tõusis üles, läks ja kaevas haua, üteldes: „Küllap ka
tema sureb!”
11 Kui Raguel oli koju tagasi tulnud,
12 siis ta ütles oma naisele Ednale: „Läkita üks tüdrukuist
vaatama, kas ta elab! Kui mitte, siis matame ta ja keegi ei saa
sellest midagi teada.”
13 Ja tüdruk läks, avas ukse ning leidis mõlemad magamas.
14 Välja tulles kuulutas ta neile, et ta elab.
15 Siis Raguel kiitis Jumalat, üteldes: „Ole kiidetud, Jumal,
kõige puhta ja püha kiitusega! Kiitku sind sinu pühad ja kogu sinu
looming! Kõik sinu inglid ja valitud kiitku sind ikka ja igavesti!
16 Ole kiidetud, et oled mind rõõmustanud, et minule ei sündinud
nõnda, nagu ma kartsin, vaid et sa talitasid meiega oma rohket halastust
mööda!
17 Ole kiidetud, et halastasid kahe üksiklapse peale! Osuta neile,
Issand, heldust ja lase neid elada tervises, rõõmu ja armuga!”
18 Siis ta käskis kodakondseil haua kinni ajada.
19 Ja ta korraldas neile pulmad, mis kestsid neliteist
päeva.
20 Ja Raguel vannutas Tobiast, enne kui pulmapäevad olid lõppenud,
et ta ei läheks ära varem, kui need neliteist pulmapäeva on mööda
läinud.
21 Alles siis võis ta võtta poole tema varandusest ja tervisega
minna oma isa juurde! „Ja ülejäänud osa saad siis, kui mina ja minu naine
oleme surnud.”