7Tobias Ragueli kojasJa nad jõudsid Ekbatanasse ning tulid Ragueli kotta. Saara tuli
neile vastu ja teretas neid ja nemad omakorda teda. Siis ta viis nad
kotta sisse.
Raguel ütles oma naisele Ednale: „Kui sarnane on see noormees
minu nõo Toobitiga!”
Ja Raguel küsis neilt: „Kust te olete, vennad?” Ja nad kostsid
temale: „Naftali poegadest, sõjavangidest Niineves.”
Siis ta küsis neilt: „Kas tunnete meie venda Toobitit?” Ja nad
kostsid: „Tunneme küll.”
Ta küsis neilt veel: „Kas ta on terve?” Nad vastasid: „Ta elab ja
on terve.” Ja Tobias ütles: „Tema on minu isa.”
Siis Raguel hüppas üles, suudles teda, nuttis ja õnnistas teda
ning ütles temale: „Sina oled ausa ja hea mehe poeg.” Aga kuuldes, et
Toobit oli kaotanud nägemise, jäi ta kurvaks ja nuttis.
Ka Edna, tema naine, ja Saara, tema tütar, nutsid. Ja nad võtsid
neid sõbralikult vastu.
Nad tapsid karjast ühe jäära ja panid rikkalikult rooga nende ette.
Aga Tobias ütles Raafaelile: „Asarja, mu vend, räägi nüüd
sellest, millest sa tee peal kõnelesid, et kavatsus täide läheks!”
Ingel jutustas siis loo Raguelile. Ja Raguel ütles Tobiasele:
„Söö, joo ja ole rõõmus! Sest sina võid võtta minu tütre. Ometi pean
sulle avaldama tõe:
ma olen andnud oma tütre seitsmele mehele, ja igaüks neist suri,
kui läks öösel tema juurde. Nüüd aga ole rõõmus!”
Aga Tobias ütles: „Mina ei maitse siin midagi, enne kui olete
tema ette toonud ja teie ise seisate minu ees.” Raguel ütles siis:
„Võta tema nüüd seaduse kohaselt! Sina ju oled tema sugulane ja tema
on sinu! Armuline Jumal andku teile kõike head!”
Ta kutsus oma tütre Saara, võttis tema käest kinni ja andis
tema Tobiasele naiseks, üteldes: „Vaata, Moosese seaduse järgi võta
tema ja vii ta oma isa juurde!” Ja ta õnnistas neid.
Ta kutsus nüüd oma naise Edna, ja võtnud paberilehe, kirjutas ta
selle peale lepingu ning pitseeris selle. Siis nad hakkasid sööma.
Pärast seda kutsus Raguel oma naise Edna ja ütles temale: „Õde,
sea korda teine kamber ja vii Saara sinna!”
Naine tegi, nagu kästi, ja viis Saara sinna. Saara hakkas
siis nutma. Tema aga kuivatas oma tütre pisaraid ja ütles talle:
„Ole julge, mu laps! Taeva ja maa Issand andku sulle rõõmu
kurvastuse asemel! Ole julge, tütar!”
neile vastu ja teretas neid ja nemad omakorda teda. Siis ta viis nad
kotta sisse.
Raguel ütles oma naisele Ednale: „Kui sarnane on see noormees
minu nõo Toobitiga!”
Ja Raguel küsis neilt: „Kust te olete, vennad?” Ja nad kostsid
temale: „Naftali poegadest, sõjavangidest Niineves.”
Siis ta küsis neilt: „Kas tunnete meie venda Toobitit?” Ja nad
kostsid: „Tunneme küll.”
Ta küsis neilt veel: „Kas ta on terve?” Nad vastasid: „Ta elab ja
on terve.” Ja Tobias ütles: „Tema on minu isa.”
Siis Raguel hüppas üles, suudles teda, nuttis ja õnnistas teda
ning ütles temale: „Sina oled ausa ja hea mehe poeg.” Aga kuuldes, et
Toobit oli kaotanud nägemise, jäi ta kurvaks ja nuttis.
Ka Edna, tema naine, ja Saara, tema tütar, nutsid. Ja nad võtsid
neid sõbralikult vastu.
Nad tapsid karjast ühe jäära ja panid rikkalikult rooga nende ette.
Aga Tobias ütles Raafaelile: „Asarja, mu vend, räägi nüüd
sellest, millest sa tee peal kõnelesid, et kavatsus täide läheks!”
Ingel jutustas siis loo Raguelile. Ja Raguel ütles Tobiasele:
„Söö, joo ja ole rõõmus! Sest sina võid võtta minu tütre. Ometi pean
sulle avaldama tõe:
ma olen andnud oma tütre seitsmele mehele, ja igaüks neist suri,
kui läks öösel tema juurde. Nüüd aga ole rõõmus!”
Aga Tobias ütles: „Mina ei maitse siin midagi, enne kui olete
tema ette toonud ja teie ise seisate minu ees.” Raguel ütles siis:
„Võta tema nüüd seaduse kohaselt! Sina ju oled tema sugulane ja tema
on sinu! Armuline Jumal andku teile kõike head!”
Ta kutsus oma tütre Saara, võttis tema käest kinni ja andis
tema Tobiasele naiseks, üteldes: „Vaata, Moosese seaduse järgi võta
tema ja vii ta oma isa juurde!” Ja ta õnnistas neid.
Ta kutsus nüüd oma naise Edna, ja võtnud paberilehe, kirjutas ta
selle peale lepingu ning pitseeris selle. Siis nad hakkasid sööma.
Pärast seda kutsus Raguel oma naise Edna ja ütles temale: „Õde,
sea korda teine kamber ja vii Saara sinna!”
Naine tegi, nagu kästi, ja viis Saara sinna. Saara hakkas
siis nutma. Tema aga kuivatas oma tütre pisaraid ja ütles talle:
„Ole julge, mu laps! Taeva ja maa Issand andku sulle rõõmu
kurvastuse asemel! Ole julge, tütar!”