14Toobiti viimased sõnadJa Toobit lõpetas oma kiituslaulu.
Ta oli viiekümne kaheksa aastane, kui ta kaotas nägemise, ja
kaheksa aasta pärast nägi ta jälle. Ta andis almuseid ja kartis alati
Issandat Jumalat ning tänas teda.
Ta elas väga vanaks. Siis ta kutsus oma poja ja tema pojad ja ta
ütles temale: „Poeg, võta oma pojad! Vaata, ma olen vanaks saanud ja
valmis sellest elust lahkuma.
Mine Meediasse, mu poeg, sest ma olen veendunud, et Niineve
hukkub, nagu prohvet Joona on ütelnud. Meedias on aga rahu kauemat
aega. Meie vennad, kes kodumaal on, pillutatakse sellelt healt maalt ja
Jeruusalemm jääb tühjaks. Jumala koda, mis seal on, põletatakse ära ja
jääb tühjaks tükiks ajaks.
Siis Jumal halastab jälle nende peale ja laseb nad tagasi minna
nende oma maale. Ja nad ehitavad jälle koja - mitte endisega sarnase - ja
see jääb, kuni maailma ajastud on täis saanud. Pärast seda nad pöörduvad
tagasi vangipõlvest ja ehitavad Jeruusalemma toredasti üles. Ja Jumala
koda seal ehitatakse igaveseks kõigile sugupõlvedele, kuulsusrikkaks
ehitiseks, nagu prohvetid on sellest kõnelnud.
Ja kõik paganad pöörduvad tõepoolest kartma Issandat Jumalat ja
matavad maha oma ebajumalad. Kõik paganad kiidavad Issandat.
Tema oma rahvas tänab Jumalat ja Issand ülendab oma rahva. Siis
rõõmustavad kõik, kes Issandat Jumalat armastavad tões ja õigluses,
osutades halastust meie vendadele.
Ja nüüd, mu poeg, mine ära Niinevest, sest kindlasti sünnib, nagu
prohvet Joona on ütelnud.
Sina aga pea Seadust ja käske, ole halastav ja õiglane, et su
käsi hästi käiks! Mata mind ausasti ja oma ema minu kõrvale! Ärge
jääge enam Niinevesse!
Mõtle sellele, mu poeg, mida Naadab tegi Ahhiahharosega, oma
toitjaga, kuidas ta viis tema valgusest pimedusse ja kuidas ta temale
tasus! Ahhiahharos küll päästeti, teisele aga maksti kätte ja ta pidi
astuma alla pimedusse. Manasse andis almuseid ja ta päästeti
surmavõrgust, mis temale oli pandud. Naadab langes aga võrku ja
hukkus.
Vaadake siis nüüd, lapsed, mida almus suudab ja kuidas õiglus
päästab!” Seda üteldes heitis ta hinge oma voodis. Ta oli juba
sada viiskümmend kaheksa aastat vana. Ja nad matsid ta ausasti.
Kui Hanna suri, siis Tobias mattis ta oma isa kõrvale. Siis
aga läks Tobias koos oma naise ja poegadega Ekbatanasse, oma äia
Ragueli juurde.
Ja ta sai auga vanaks. Ta mattis ausasti oma naise vanemad ja
päris nende ning oma isa Toobiti varanduse.
Ta suri Meedia Ekbatanas, olles sada kakskümmend seitse aastat
vana.
Ja enne surma sai ta kuulda Niineve hukkumisest, mille
Nebukadnetsar ja Ahasveros vallutasid. Ta võis enne surma rõõmu tunda
Niineve karistamise pärast.
Ta oli viiekümne kaheksa aastane, kui ta kaotas nägemise, ja
kaheksa aasta pärast nägi ta jälle. Ta andis almuseid ja kartis alati
Issandat Jumalat ning tänas teda.
Ta elas väga vanaks. Siis ta kutsus oma poja ja tema pojad ja ta
ütles temale: „Poeg, võta oma pojad! Vaata, ma olen vanaks saanud ja
valmis sellest elust lahkuma.
Mine Meediasse, mu poeg, sest ma olen veendunud, et Niineve
hukkub, nagu prohvet Joona on ütelnud. Meedias on aga rahu kauemat
aega. Meie vennad, kes kodumaal on, pillutatakse sellelt healt maalt ja
Jeruusalemm jääb tühjaks. Jumala koda, mis seal on, põletatakse ära ja
jääb tühjaks tükiks ajaks.
Siis Jumal halastab jälle nende peale ja laseb nad tagasi minna
nende oma maale. Ja nad ehitavad jälle koja - mitte endisega sarnase - ja
see jääb, kuni maailma ajastud on täis saanud. Pärast seda nad pöörduvad
tagasi vangipõlvest ja ehitavad Jeruusalemma toredasti üles. Ja Jumala
koda seal ehitatakse igaveseks kõigile sugupõlvedele, kuulsusrikkaks
ehitiseks, nagu prohvetid on sellest kõnelnud.
Ja kõik paganad pöörduvad tõepoolest kartma Issandat Jumalat ja
matavad maha oma ebajumalad. Kõik paganad kiidavad Issandat.
Tema oma rahvas tänab Jumalat ja Issand ülendab oma rahva. Siis
rõõmustavad kõik, kes Issandat Jumalat armastavad tões ja õigluses,
osutades halastust meie vendadele.
Ja nüüd, mu poeg, mine ära Niinevest, sest kindlasti sünnib, nagu
prohvet Joona on ütelnud.
Sina aga pea Seadust ja käske, ole halastav ja õiglane, et su
käsi hästi käiks! Mata mind ausasti ja oma ema minu kõrvale! Ärge
jääge enam Niinevesse!
Mõtle sellele, mu poeg, mida Naadab tegi Ahhiahharosega, oma
toitjaga, kuidas ta viis tema valgusest pimedusse ja kuidas ta temale
tasus! Ahhiahharos küll päästeti, teisele aga maksti kätte ja ta pidi
astuma alla pimedusse. Manasse andis almuseid ja ta päästeti
surmavõrgust, mis temale oli pandud. Naadab langes aga võrku ja
hukkus.
Vaadake siis nüüd, lapsed, mida almus suudab ja kuidas õiglus
päästab!” Seda üteldes heitis ta hinge oma voodis. Ta oli juba
sada viiskümmend kaheksa aastat vana. Ja nad matsid ta ausasti.
Kui Hanna suri, siis Tobias mattis ta oma isa kõrvale. Siis
aga läks Tobias koos oma naise ja poegadega Ekbatanasse, oma äia
Ragueli juurde.
Ja ta sai auga vanaks. Ta mattis ausasti oma naise vanemad ja
päris nende ning oma isa Toobiti varanduse.
Ta suri Meedia Ekbatanas, olles sada kakskümmend seitse aastat
vana.
Ja enne surma sai ta kuulda Niineve hukkumisest, mille
Nebukadnetsar ja Ahasveros vallutasid. Ta võis enne surma rõõmu tunda
Niineve karistamise pärast.