1 Ja Toobit kutsus oma poja Tobiase ning ütles temale: „Muretse,
poeg, tasu mehele, kes koos sinuga käis, ja temale tuleb ka lisa
anda!”
2 Tobias vastas temale: „Isa, ma ei kanna kahju, kui annan temale
poole sellest, mida olen kaasa toonud.
3 Sest tema on mind tervisega sinu juurde toonud, on terveks teinud
minu naise, on toonud minule raha ja on ka sinu terveks teinud.”
4 Siis ütles Toobit: „Temal on õigus seda saada!”
5 Ta kutsus ingli ning ütles temale: „Võta pool kõigest, mida
olete kaasa toonud!”
6 Aga ingel kutsus nad kahekesi kõrvale ja ütles neile: „Kiitke
Jumalat ja tänage teda, andke temale suurt au ja tänage teda kõigi
elavate ees selle eest, mis ta teile on teinud! Hea on kiita Jumalat
ja kõrgeks tõsta tema nime, kui te austavalt jutustate Jumala
tegudest! Ärge kõhelge teda tänamast!
7 Ilus on pidada salajas kuninga saladust, Jumala tegude avaldamine
on aga auline. Tehke head, siis ei taba teid kuri!
8 Hea on palve koos paastumise, almuste ja õiglusega. Parem pisut
õiglusega kui palju ülekohtuga! Parem on anda almuseid kui koguda
kulda!
9 Sest almus päästab surmast ja peseb ära iga patu. Kes annavad
almuseid ja on õiglased, need elavad kaua,
10 aga kes pattu teevad, need on omaenese elu vaenlased.
11 Mina ei taha teie eest midagi varjata. Ma olen ju ütelnud, et
ilus on pidada kuninga saladust, Jumala tegude avaldamine on aga
auline.
12 Ja nüüd, siis kui sina ja sinu minia Saara palvetasite,
viisin mina teie palve meeldetuletuse Püha ette. Kui sa surnuid matsid,
siis olin mina nõndasamuti sinu juures.
13 Kui sa ei kõhelnud tõusmast ja jätsid oma söömaaja, et minna
surnut matma, siis heategu ei jäänud mulle saladuseks, vaid ma olin
koos sinuga.
14 Ja nüüd on Jumal mind läkitanud terveks tegema sind ja sinu
miniat Saarat.
15 Mina olen Raafael, üks neist seitsmest pühast inglist, kes
kannavad ette vagade palved ja käivad Püha auhiilguse ees.”
16 Siis mõlemad ehmusid ja langesid silmili maha, sest nad
kartsid.
17 Aga ta ütles neile: „Ärge kartke, rahu olgu teile! Kiitke
aga Jumalat igavesti!
18 Sest mina ei ole tulnud omaenese armu pärast, vaid meie Jumala
tahtel. Seepärast kiitke teda igavesti!
19 Kõik need päevad olen ma olnud teile nähtav, aga ma ei ole söönud
ega joonud, sest teie olete näinud nägemust.
20 Nüüd tänage Jumalat, sest ma lähen üles selle juurde, kes mind
on läkitanud! Ja kirjutage raamatusse kõik, mis on sündinud!”
21 Kui nad üles tõusid, siis nad ei näinud teda enam.
22 Ja nad ülistasid Jumala suuri ja imelisi tegusid, mida Issanda
ingel oli neile ilmutanud.