Eestikeelne Piibel 1997
1Jutustaja päritolu ja elukäik Niineves Raamat Toobiti loost, kes oli Toobieli, kes oli Hananieli, kes oli Adueli, kes oli Gabaeli poeg, kes oli Asieli soost, kes oli Naftali suguharust,kes Assuri kuninga Salmanassari päevil oli vangi viidud Tisbest, mis on paremal pool Naftali Kedesit Galileas, ülalpool Haasorit.
„Mina, Toobit, käisin tõe ja õiguse teed kogu oma eluaja. Ma tegin palju häid tegusid oma vendadele ja rahvale, kes koos minuga olid pidanud minema assüürlaste maale Niineve linna.
Kui ma noorena olin alles oma kodus Iisraeli maal, siis oli kogu minu esiisa Naftali suguharu taganenud Jeruusalemma templist selles linnas, mis kõigist Iisraeli suguharudest oli valitud, et kõik suguharud seal ohverdaksid. Ja see tempel, Kõigekõrgema eluase, oli ehitatud ja pühitsetud kõigile sugupõlvedele igaveseks ajaks.
Ja kõik suguharud, kes üheskoos olid taganenud, ohverdasid Baali vasikale, nõnda ka minu esiisa Naftali koda.
Mina üksi käisin aga sageli Jeruusalemmas pidupäevil, nõnda nagu kogu Iisraelile on igavese seadusega ette kirjutatud, kaasas uudsevili, kümnis saagist ja esimene niiduvill,
ja ma andsin need altari tarvis preestritele, Aaroni poegadele. Kümnise kogu saagist andsin ma Jeruusalemmas teenivaile Leevi poegadele. Teise kümnise ma müüsin ja läksin ning kulutasin selle igal aastal Jeruusalemmas.
Ja kolmanda kümnise andsin ma neile, kellele see kuulus, nagu minu isaema Deboora oli käskinud, kuna olin jäänud isata orvuks.
Kui ma olin meheks saanud, siis võtsin naiseks Hanna oma isa suguvõsast, ja tema sünnitas mulle Tobiase.
Kui meid oli Niinevesse asumisele toodud, siis kõik minu vennad ja sugulased sõid paganate leiba.
Mina aga hoidusin söömast,
sest ma jäin kõigest hingest Jumalale truuks.
Kõigekõrgem andis mulle armu ja armsust Salmanassari ees ja ma sain tema kaubamuretsejaks.
Ma reisisin Meediasse ja andsin kümme talenti hõbedat hoiule Gabria vennale Gabaelile Meedia Ragaus.
Kui Salmanassar suri, siis tema poeg Sanherib sai ta järglasena kuningaks. Tema ajal olid teed ebakindlad, nõnda et ma ei saanud enam Meediasse reisida.
Salmanassari päevil andsin ma oma vendadele palju ande.
Oma leivad andsin ma näljaseile ja riided alastiolijaile. Ja kui ma nägin kedagi oma rahvast olevat surnud ja heidetud Niineve müüride taha, siis ma matsin selle.
Ja kui kuningas Sanherib, tulles põgenikuna Juudast, kellegi tappis, siis ma matsin selle salaja, sest oma vihas tappis ta paljusid. Kui kuningas siis nende kehi otsis, ei leitud neid.
Aga üks niinevelane läks ja teatas kuningale, et mina neid matsin. Ma läksin siis peitu. Kui ma teada sain, et mind tahetakse tappa, siis ma kartsin ja põgenesin.
Kogu mu vara riisuti ja mulle ei jäetud muud kui ainult mu naine Hanna ja poeg Tobias.
Aga ei olnud veel möödunud viiskümmend päeva, kui kaks ta poega tapsid kuninga ja põgenesid Ararati mäestikku. Tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks ja too seadis Ahhiahharose, minu venna Hanaeli poja, oma kuningriigi kogu arvepidamise ja kogu halduse üle.
Ja Ahhiahharos palus minu eest ning ma tulin jälle Niinevesse. Ahhiahharos oli joogikallaja ja pitsatihoidja, valitseja ja arvepidaja. Eesar-Haddon oli tema pannud enesest järgmiseks. Tema oli aga minu vennapoeg.