51TänulaulMa ülistan sind, Issand, Kuningas,
ja kiidan sind, Jumal, mu Lunastaja!
Ma ülistan sinu nime!
Sest sina oled olnud mu kaitsja ja aitaja,
sa oled päästnud mu ihu hukatusest
ja kurja keele püügipaelast,
nende huultest, kes välja mõtlevad valet.
Sa oled olnud mu abimees vaenlaste ees
ning oled mu lunastanud
oma suure halastuse ja oma nime pärast
nende salvamistest, kes olid valmis mind neelama,
nende käest, kes püüdsid mu hinge,
paljudest viletsustest, mis mul on olnud,
lämbumisest tules, mis mind ümbritses,
ja tule keskelt, mida ma ise ei olnud süüdanud,
surmavalla sügavast sülest
ning kasimata keelest ja valelikust kõnest,
ülekohtuse keele laimust kuninga ees.
Mu hing ligines surmale
ja mu elu oli lähedal surmavallale,
mis on all.
Mind piirati igalt poolt ja aitajat ei olnud,
ma otsisin abi inimestelt, aga seda ei tulnud.
Siis meenutasin ma sinu halastust, Issand,
ja sinu tegusid igavikust alates,
sest sina vabastad need, kes sinu peale loodavad,
ja päästad nad vaenlaste käest.
Ja ma lasksin tõusta maa pealt oma appihüüde
ning palusin päästmist surmast.
Ma hüüdsin appi Issandat, oma Issanda Isa,
et ta mind ei jätaks maha viletsuse päevil,
abituna ülbete meelevalda:
„Ma ülistan lakkamata sinu nime
ja laulan tänades!”
Ja mu palvet võeti kuulda.
Jah, sina päästsid mind hävingust
ja võtsid mu ära kurjast ajast.
Sellepärast ma ülistan ja kiidan sind,
jah, ma austan Issanda nime!
Tarkuse taotlemisestOlles veel noor, enne oma eksirännakuid,
otsisin ma tarkust avalikult palvetades.
Templi ees ma õppisin seda hindama
ja ma otsisin seda elu lõpuni.
Selle õitsengust rõõmustas mu süda
nagu valmivast viinamarjakobarast,
mu jalg astus sirget teed,
noorusest alates olen seda otsinud.
Ma pöörasin oma kõrva
ja võtsin selle vastu,
ma leidsin enesele rohkesti õpetust.
Ma arenesin selle läbi.
Temale, kes minule andis tarkuse,
annan ma au.
Sest ma võtsin nõuks seda saavutada
ja püüdlesin hea poole
ega jäänud häbisse.
Mu hing on selle pärast võidelnud
ja oma tegudes ma jälgisin täpselt seadust.
Ma tõstsin käed kõrguse poole
ja kahetsesin oma teadmatust.
Ma juhtisin oma hinge selle poole
ja puhtuse kaudu ma leidsin selle.
Ma andsin oma südame algusest peale sellele,
seepärast mind ei jäetagi maha.
Mu sisemus kehutas seda otsima,
seetõttu ma sain hea varanduse.
Issand andis mulle tasuks minu keele
ja sellega ma kiidan teda.
Tulge minu juurde, õpetamatud,
ja jääge õpetuse kotta!
Ütelge, miks tahate sellest eemale jääda
ja teie hing peab tundma suurt janu?
Mina olen oma suu avanud ja ütelnud:
„Ostke enesele ilma rahata!”
Painutage oma kael ikke alla
ja teie hing võtku õpetust:
see on ligidalt leitav!
Nähke oma silmaga, kuidas ma vähese vaevaga
olen enesele saanud suure rahu!
Saage õpetuse osaliseks rohke hõbeda hinnaga,
siis saate selle eest palju kulda!
Teie hing olgu rõõmus Issanda halastuse pärast
ja ärge häbenege teda kiita!
Tehke oma tööd, kuni on aega,
siis ta annab teile tasu omal ajal!
ja kiidan sind, Jumal, mu Lunastaja!
Ma ülistan sinu nime!
Sest sina oled olnud mu kaitsja ja aitaja,
sa oled päästnud mu ihu hukatusest
ja kurja keele püügipaelast,
nende huultest, kes välja mõtlevad valet.
Sa oled olnud mu abimees vaenlaste ees
ning oled mu lunastanud
oma suure halastuse ja oma nime pärast
nende salvamistest, kes olid valmis mind neelama,
nende käest, kes püüdsid mu hinge,
paljudest viletsustest, mis mul on olnud,
lämbumisest tules, mis mind ümbritses,
ja tule keskelt, mida ma ise ei olnud süüdanud,
surmavalla sügavast sülest
ning kasimata keelest ja valelikust kõnest,
ülekohtuse keele laimust kuninga ees.
Mu hing ligines surmale
ja mu elu oli lähedal surmavallale,
mis on all.
Mind piirati igalt poolt ja aitajat ei olnud,
ma otsisin abi inimestelt, aga seda ei tulnud.
Siis meenutasin ma sinu halastust, Issand,
ja sinu tegusid igavikust alates,
sest sina vabastad need, kes sinu peale loodavad,
ja päästad nad vaenlaste käest.
Ja ma lasksin tõusta maa pealt oma appihüüde
ning palusin päästmist surmast.
Ma hüüdsin appi Issandat, oma Issanda Isa,
et ta mind ei jätaks maha viletsuse päevil,
abituna ülbete meelevalda:
„Ma ülistan lakkamata sinu nime
ja laulan tänades!”
Ja mu palvet võeti kuulda.
Jah, sina päästsid mind hävingust
ja võtsid mu ära kurjast ajast.
Sellepärast ma ülistan ja kiidan sind,
jah, ma austan Issanda nime!
Tarkuse taotlemisestOlles veel noor, enne oma eksirännakuid,
otsisin ma tarkust avalikult palvetades.
Templi ees ma õppisin seda hindama
ja ma otsisin seda elu lõpuni.
Selle õitsengust rõõmustas mu süda
nagu valmivast viinamarjakobarast,
mu jalg astus sirget teed,
noorusest alates olen seda otsinud.
Ma pöörasin oma kõrva
ja võtsin selle vastu,
ma leidsin enesele rohkesti õpetust.
Ma arenesin selle läbi.
Temale, kes minule andis tarkuse,
annan ma au.
Sest ma võtsin nõuks seda saavutada
ja püüdlesin hea poole
ega jäänud häbisse.
Mu hing on selle pärast võidelnud
ja oma tegudes ma jälgisin täpselt seadust.
Ma tõstsin käed kõrguse poole
ja kahetsesin oma teadmatust.
Ma juhtisin oma hinge selle poole
ja puhtuse kaudu ma leidsin selle.
Ma andsin oma südame algusest peale sellele,
seepärast mind ei jäetagi maha.
Mu sisemus kehutas seda otsima,
seetõttu ma sain hea varanduse.
Issand andis mulle tasuks minu keele
ja sellega ma kiidan teda.
Tulge minu juurde, õpetamatud,
ja jääge õpetuse kotta!
Ütelge, miks tahate sellest eemale jääda
ja teie hing peab tundma suurt janu?
Mina olen oma suu avanud ja ütelnud:
„Ostke enesele ilma rahata!”
Painutage oma kael ikke alla
ja teie hing võtku õpetust:
see on ligidalt leitav!
Nähke oma silmaga, kuidas ma vähese vaevaga
olen enesele saanud suure rahu!
Saage õpetuse osaliseks rohke hõbeda hinnaga,
siis saate selle eest palju kulda!
Teie hing olgu rõõmus Issanda halastuse pärast
ja ärge häbenege teda kiita!
Tehke oma tööd, kuni on aega,
siis ta annab teile tasu omal ajal!