Eestikeelne Piibel 1997
49Jumala tegude ülistus ajaloos Joosija mälestus on nagu segatud suitsutusrohi, valmistatud rohusegajate viisil. Mesimagus on see igas suus, võrdne muusikaga veinipeol.Temal oli õnne rahva pööramisega ja ta kõrvaldas paganlikud jäledused.
Ta pööras oma südame Issanda poole, jumalatute päevil süvendas jumalakartlikkust.
Peale Taaveti ja Hiskija ja Joosija tegid kõik teised pattu, sest nad hülgasid Kõigekõrgema Seaduse. Siis tuli lõpp Juuda kuningaile.
Sest nad andsid oma sarve teistele ja oma au võõrale rahvale.
Need süütasid põlema valitud püha linna ja tühjendasid selle tänavad
Jeremija pärast. Sest nad olid piinanud teda, kuigi ta juba emaihus oli pühitsetud prohvetiks, välja juurima ja kahju tegema ja hävitama, nõndasamuti ka ehitama ja istutama.
Hesekiel nägi nägemust auhiilgusest, mida temale näidati keerubite vankril.
Sest ta kujutas vaenlasi paduvihmana ja tõotas head neile, kes olid õigel teel.
Ja kaksteist prohvetit - nende luud elustugu haudades! Sest nemad trööstisid Jaakobit ja lunastasid tema kindla lootusega.
Kuidas küll peame ülistama Serubbaabelit? Tema oli ju otsekui pitserisõrmus paremas käes.
Niisugune oli ka Joosua, Joosadaki poeg. Nende päevil ehitati koda ja püstitati püha tempel Issandale, valmistatud igavese aupaistuse jaoks.
Rohkeid mälestusi on ka Nehemjast, kes meile kohendas varisenud müürid, pani paigale väravad ja riivid ning taastas meie kojad.
Maa peale ei ole loodud ühtki Eenokiga sarnast, sest tema võeti maa pealt taevasse.
Ei ole ka sündinud Joosepiga sarnast meest, kes oli oma vendade juht, rahva tugi, kelle luudegi eest kanti hoolt.
Seem ja Sett olid inimeste hulgas austatud, aga üle kõigi loodud elavate olendite on Aadam.