48Jumala tegude ülistus ajaloosJa Eelija tõusis,
prohvet otsekui tuli,
tema sõna põles nagu tõrvik.
Tema saatis neile näljahäda,
ja suures ägeduses vähendas nende sugu.
Issanda sõnaga sulges ta taeva
ja selsamal kombel laskis ta tule
kolm korda alla tulla.
Kuidas küll sind austati, Eelija,
sinu imetegude pärast!
Kes võiks kiidelda,
et ta on sinuga sarnane,
kes sa Kõigekõrgema sõnaga
äratasid surnu surmast ja surmavallast,
kes sa kihutasid kuningaid hukatusse
ja auväärseid nende asemeilt,
kes sa kuulsid Siinail ähvardust
ja Hoorebil karistusotsuseid,
kes sa võidsid kuningaid kättemaksjaiks
ja prohveteid sinu järeltulijaiks,
sind võeti üles tulemöllus
tuliste hobustega vankris,
sinust on kirjutatud,
et sa noomid seatud ajal,
vaigistad viha, enne kui see puhkeb,
pöörad isade südamed poegade poole
ja taastad Jaakobi suguharud.
Õndsad, kes said sind näha
ja rahuldustundega läksid magama.
Aga meie ju veel elame!
Kui tuulepööris oli peitnud Eelija,
siis tema vaim täitis Eliisa.
Oma elupäevil ei vankunud Eliisa ühegi vürsti ees
ja keegi ei suutnud teda alistada.
Ükski asi ei olnud talle võimatu
ja tema keha rääkis prohvetlikult veel hauaski.
Elades tegi ta imetegusid
ja surnunagi olid tema teod imelised.
Sellest kõigest hoolimata
ei parandanud rahvas meelt
ega jätnud maha oma patte,
kuni nad vangidena viidi oma maalt
ja pillutati kõigisse maadesse.
Järele jäi ainult vähe rahvast
ja üks vürst Taaveti kojale.
Mõned neist tegid, mis õige oli,
teised aga kuhjasid patte.
Hiskija kindlustas oma linna
ja juhtis sinna sisse vett.
Ta murdis raudriistadega läbi kalju
ja ehitas veehoidlad.
Tema päevil tuli Sanherib üles
ja läkitas Rabsake; too läks
ja tõstis oma käe Siioni vastu
ning hooples oma ülbuses.
Siis värisesid nende südamed ja käed
ja nad vaevlesid otsekui sünnitajad.
Nad hüüdsid appi Issandat, halastajat,
sirutades oma käsi tema poole.
Ja Püha kuulis neid otsekohe taevas
ning vabastas Jesaja käe läbi:
ta lõi assüürlaste leeri
ja tema ingel hävitas nad.
Sest Hiskija tegi, mis oli Issandale meelepärane,
ja jäi kindlaks oma isa Taaveti teedele,
nagu oli käskinud prohvet Jesaja,
suur ja usaldusväärne oma nägemustes.
Tema päevil läks päike tagasi
ja kuninga elu pikendati.
Vaimus suurena nägi ta tulevikku
ja trööstis leinajaid Siionis.
Ta kuulutas, mis tuleb kuni igavikuni,
ja salajasi asju enne nende sündimist.
prohvet otsekui tuli,
tema sõna põles nagu tõrvik.
Tema saatis neile näljahäda,
ja suures ägeduses vähendas nende sugu.
Issanda sõnaga sulges ta taeva
ja selsamal kombel laskis ta tule
kolm korda alla tulla.
Kuidas küll sind austati, Eelija,
sinu imetegude pärast!
Kes võiks kiidelda,
et ta on sinuga sarnane,
kes sa Kõigekõrgema sõnaga
äratasid surnu surmast ja surmavallast,
kes sa kihutasid kuningaid hukatusse
ja auväärseid nende asemeilt,
kes sa kuulsid Siinail ähvardust
ja Hoorebil karistusotsuseid,
kes sa võidsid kuningaid kättemaksjaiks
ja prohveteid sinu järeltulijaiks,
sind võeti üles tulemöllus
tuliste hobustega vankris,
sinust on kirjutatud,
et sa noomid seatud ajal,
vaigistad viha, enne kui see puhkeb,
pöörad isade südamed poegade poole
ja taastad Jaakobi suguharud.
Õndsad, kes said sind näha
ja rahuldustundega läksid magama.
Aga meie ju veel elame!
Kui tuulepööris oli peitnud Eelija,
siis tema vaim täitis Eliisa.
Oma elupäevil ei vankunud Eliisa ühegi vürsti ees
ja keegi ei suutnud teda alistada.
Ükski asi ei olnud talle võimatu
ja tema keha rääkis prohvetlikult veel hauaski.
Elades tegi ta imetegusid
ja surnunagi olid tema teod imelised.
Sellest kõigest hoolimata
ei parandanud rahvas meelt
ega jätnud maha oma patte,
kuni nad vangidena viidi oma maalt
ja pillutati kõigisse maadesse.
Järele jäi ainult vähe rahvast
ja üks vürst Taaveti kojale.
Mõned neist tegid, mis õige oli,
teised aga kuhjasid patte.
Hiskija kindlustas oma linna
ja juhtis sinna sisse vett.
Ta murdis raudriistadega läbi kalju
ja ehitas veehoidlad.
Tema päevil tuli Sanherib üles
ja läkitas Rabsake; too läks
ja tõstis oma käe Siioni vastu
ning hooples oma ülbuses.
Siis värisesid nende südamed ja käed
ja nad vaevlesid otsekui sünnitajad.
Nad hüüdsid appi Issandat, halastajat,
sirutades oma käsi tema poole.
Ja Püha kuulis neid otsekohe taevas
ning vabastas Jesaja käe läbi:
ta lõi assüürlaste leeri
ja tema ingel hävitas nad.
Sest Hiskija tegi, mis oli Issandale meelepärane,
ja jäi kindlaks oma isa Taaveti teedele,
nagu oli käskinud prohvet Jesaja,
suur ja usaldusväärne oma nägemustes.
Tema päevil läks päike tagasi
ja kuninga elu pikendati.
Vaimus suurena nägi ta tulevikku
ja trööstis leinajaid Siionis.
Ta kuulutas, mis tuleb kuni igavikuni,
ja salajasi asju enne nende sündimist.