1 Ja pärast teda tõusis Naatan,
kes prohvetlikult kuulutas Taaveti päevil.
2 Just nagu rasv eraldatakse tänuohvrist,
nõnda erines Taavet Iisraeli lastest.
3 Ta mängis lõvidega nagu sokukestega
ja karudega, nagu oleksid need lambatalled.
4 Eks ta oma nooruses tapnud hiiglase
ja võtnud teotuse rahva pealt,
tõstes oma käe lingukiviga
ja lüües maha Koljati hooplemise.
5 Sest ta hüüdis appi Issandat, Kõigekõrgemat,
ja Issand andis rammu tema paremale käele
vägeva sõjamehe hävitamiseks
ning oma rahva sarve ülendamiseks.
6 Siis ülistati teda kümne tuhande pärast
ja kiideti Issanda õnnistuse pärast
temale aukrooni andes.
7 Sest ta lõi ümberkaudseid vaenlasi
ja purustas oma vastased vilistid,
murdes katki nende sarve tänapäevani.
8 Kõigis oma tegudes andis ta kiitust
Pühale, Kõigekõrgemale, ülistussõnadega.
Ta laulis kõigest südamest
ja armastas oma Loojat.
9 Ja ta paigutas altari ette lauljad
ning neilt kõlasid võluvad viisid.
10 Ta andis pidupäevadele hiilguse
ja korraldas pühade ajad täiuslikult,
nõnda et Issanda püha nime kiideti
ja pühamu kajas varahommikust alates.
11 Issand võttis ära tema patud
ja ülendas tema sarve igaveseks ajaks,
andes temale kuningriigi lepingu
ja aujärje Iisraelis.
12 Pärast teda tõusis tark poeg,
kes tema tõttu kõikjal leidis rahu.
13 Saalomon valitses rahu päevil,
tema, kellele Jumal andis rahu igalt poolt,
et ta ehitaks tema nimele koja
ja valmistaks pühamu igaveseks ajaks.
14 Kui tark sa olid noores eas
ja taipu täis otsekui jõgi.
15 Sinu vaim kattis maa
ja selle sa täitsid
mõistukõneliste tähendamissõnadega.
16 Sinu nimi ulatus kaugetele saartele
ja sind armastati sinu rahumeele pärast.
17 Maad imetlesid sind sinu laulude,
ütluste, tähendamissõnade ja seletuste pärast.
18 Issanda Jumala nimel,
keda nimetatakse Iisraeli Jumalaks,
sa kogusid kulda nagu tina
ja kuhjasid hõbedat,
otsekui oleks see tinamaak.
19 Aga sa kallutasid oma niuded naiste poole
ja andsid oma ihu nende meelevalda.
20 Sa soetasid häbipleki oma au külge
ja rüvetasid oma seemne.
Sa tõid oma laste peale viha
ja suure kurvastuse,
olles nõnda mõistmatu,
21 et ainuvalitsus jagunes kaheks
ja Efraimist sai alguse
sõnakuulmatu kuningriik.
22 Aga Issand ei lõpeta oma halastust
ega lase ühtki oma sõna tühja minna,
ei kaota ka mitte oma valitu järglasi
ega hävita selle sugu, kes teda on armastanud.
Ta jättis Jaakobile jäägi
ja Taavetile temast väljunud juure.
23 Ja Saalomon läks magama oma vanemate juurde
ning jättis enese järeltulijaks oma soost Rehabeami,
rumaluselt rikka ja mõistuselt puuduliku,
kes oma nõu järgi sundis rahva taganema,
24 ja Jerobeami, Nebati poja,
kes saatis Iisraeli pattu tegema
ning avas Efraimile patutee.
Ja nende patte sai väga palju,
sellepärast nad viidi ära oma maalt.
25 Jah, nad leiutasid igasugu kurja,
kuni karistus neid tabas.
47
Jumala tegude ülistus ajaloos