1 Joosua, Nuuni poeg, sõjakangelane
ja prohvetina Moosese järglane,
kes oma nime tõttu oli suur
päästma Issanda valituid,
kätte maksma kogunenud vaenlastele,
et anda Iisraelile tema pärisosa.
2 Kuidas oli ta austatud oma käsi tõstes
ja mõõka tõmmates linnade vastu!
3 Kes on enne teda olnud nõnda kange?
Jah, tema pidas Issanda sõda!
4 Eks tema läbi jäänud päike seisma
ja ühest päevast sai kaks?
5 Ta hüüdis appi kõrgeimat Valitsejat,
kui vaenlased rõhusid teda igalt poolt,
ja suur Issand kuulis teda:
rahet nagu kive võimsa jõuga
6 laskis ta langeda vaenuliku rahva peale
ja hävitas vastupanijad mäenõlvakul,
et paganad saaksid tunda tema relvi,
et Joosua pidas oma sõda Issanda palge ees.
7 Sest tema käis ju Valitseja järel
ja juba Moosese päevil osutas ta vagadust,
tema ja Kaaleb, Jefunne poeg,
kui nad seisid kogudusele vastu,
et hoida rahvast patust
ja vaigistada kurjade nurinat.
8 Need kaks jäeti ellu
kuuesaja tuhande jalamehe hulgast,
et neid viia pärisosale,
maale, mis piima ja mett voolab.
9 Ja Issand andis Kaalebile rammu,
mis jäi temale kuni kõrge eani,
et ta jõudis minna üles kõrgendikule
ja tema sugu sai kätte pärisosa -
10 et kõik Iisraeli lapsed näeksid,
kui hea on käia Issanda järel.
11 Ja kohtumõistjad, igaüks nimeliselt,
kõik, kelle süda ei murdnud truudust
ja kes ei taganenud Issandast:
olgu õnnistatud nende mälestus!
12 Nende luud elustugu oma rahupaikades
ja nende nimi uuenegu nende kuulsais poegades!
13 Oma Issandale armas oli Saamuel,
Issanda prohvet, kes rajas kuningriigi
ja võidis valitsejad tema rahvale.
14 Ta mõistis kohut kogudusele Issanda Seaduse järgi,
ja Issand hoolitses Jaakobi eest.
15 Tema usu pärast tunnustati teda prohvetina
ja tema kõnest tunti teda kui nägijat.
16 Ta hüüdis appi Issandat, Kõigeväelist,
kui vaenlased temale igalt poolt kallale tungisid,
ja ohverdas piimatalle.
17 Siis Issand müristas taevas
ja andis kuulda oma häält võimsa kõlaga
18 ning hävitas tüüroslaste valitsejad
ja kõik vilistite vürstid.
19 Enne uinumist igavesse unne
tunnistas ta Issanda ja tema poolt võitu ees:
„Ühtki asja, mitte kingagi,
ei ole ma kelleltki võtnud!”
Ja ükski inimene ei süüdistanud teda.
20 Ka pärast oma surma kuulutas ta prohvetlikult
ja näitas kuningale tema lõppu:
ennustades andis ta kuulda oma häält maa seest,
et lõpetada rahva seaduserikkumine.
46
Jumala tegude ülistus ajaloos