44Jumala tegude ülistus ajaloosKiitkem nüüd kuulsaid mehi
ja meie isasid põlvest põlve!
Issand on enesele valmistanud suure au
ja on näidanud oma suurust igavikust alates:
meie isad valitsesid oma kuningriikides
ja olid võimu poolest nimekad mehed,
kes otsustasid targalt,
kes kuulutasid prohvetlikult -
nõuandvad rahvajuhid,
rahva kirjatundjad,
tarkusesõnadega õpetajad,
lauluviiside loojad,
luuletuste kirjapanijad.
Need olid rikkad mehed,
kellele oli antud võim,
kes elasid rahus oma asupaikades.
Nad kõik olid oma sugupõlve ajal austatud
ja olid oma elupäevil kuulsad.
Mõned neist jätsid järele nime,
nõnda et neist räägitakse kiitvalt.
Aga on ka neid, keda ei mäletata,
kes on kadunud, neid nagu ei oleks olnudki,
jah, otsekui ei oleks nad sündinudki,
nõndasamuti nende lapsed pärast neid.
Teised olid aga õnnistatud mehed,
kelle voorusi ei ole unustatud.
Nende sooga säilib hea pärand,
mis neist põlvneb.
Nende järeltulijad peavad lepingut
ja nende tõttu nende lapsed.
Nende sugu jääb igavesti
ja nende au ei kustutata.
Nende ihud on rahus maetud
ja nende nimi elab põlvest põlve.
Rahvad jutustavad nende tarkusest
ja kogudus kuulutab nende kuulsust.
Eenok meeldis Issandale ja võeti ära:
ta oli meeleparanduse eeskujuks tulevastele põlvedele.
Noa leiti olevat täiesti õige,
viha ajal sai ta lunahinnaks:
sellepärast jäi ta maa peale alles,
kui veeuputus tuli.
Temaga tehti igavene leping,
et kõike elavat ei hävitata enam veeuputusega.
Aabraham oli paljude rahvaste suur isa,
ja au poolest ei leidu temaga sarnast,
tema pidas kinni Kõigekõrgema Seadusest
ja astus temaga lepingusse.
Ta kinnitas lepingu omaenese ihul
ja katsumuses leiti ta olevat ustav.
Sellepärast on temale vandega kinnitatud,
et rahvaid õnnistatakse tema soo nimel,
et ta tehakse paljuks otsekui liiv,
et ta järeltulijad tõstetakse kõrgele nagu taevatähed
ja neid lastakse pärida merest mereni
ning jõest kuni ilmamaa ääreni.
Ja nõnda on kinnitatud ka Iisakile
tema isa Aabrahami pärast:
õnnistus ja leping kõigile inimestele,
mis pidi jääma Jaakobi pea peale.
Issand märkis ta oma õnnistusega
ja andis talle pärandi.
Ja tema jagas selle osadeks,
jaotades need kaheteistkümnele suguharule.
ja meie isasid põlvest põlve!
Issand on enesele valmistanud suure au
ja on näidanud oma suurust igavikust alates:
meie isad valitsesid oma kuningriikides
ja olid võimu poolest nimekad mehed,
kes otsustasid targalt,
kes kuulutasid prohvetlikult -
nõuandvad rahvajuhid,
rahva kirjatundjad,
tarkusesõnadega õpetajad,
lauluviiside loojad,
luuletuste kirjapanijad.
Need olid rikkad mehed,
kellele oli antud võim,
kes elasid rahus oma asupaikades.
Nad kõik olid oma sugupõlve ajal austatud
ja olid oma elupäevil kuulsad.
Mõned neist jätsid järele nime,
nõnda et neist räägitakse kiitvalt.
Aga on ka neid, keda ei mäletata,
kes on kadunud, neid nagu ei oleks olnudki,
jah, otsekui ei oleks nad sündinudki,
nõndasamuti nende lapsed pärast neid.
Teised olid aga õnnistatud mehed,
kelle voorusi ei ole unustatud.
Nende sooga säilib hea pärand,
mis neist põlvneb.
Nende järeltulijad peavad lepingut
ja nende tõttu nende lapsed.
Nende sugu jääb igavesti
ja nende au ei kustutata.
Nende ihud on rahus maetud
ja nende nimi elab põlvest põlve.
Rahvad jutustavad nende tarkusest
ja kogudus kuulutab nende kuulsust.
Eenok meeldis Issandale ja võeti ära:
ta oli meeleparanduse eeskujuks tulevastele põlvedele.
Noa leiti olevat täiesti õige,
viha ajal sai ta lunahinnaks:
sellepärast jäi ta maa peale alles,
kui veeuputus tuli.
Temaga tehti igavene leping,
et kõike elavat ei hävitata enam veeuputusega.
Aabraham oli paljude rahvaste suur isa,
ja au poolest ei leidu temaga sarnast,
tema pidas kinni Kõigekõrgema Seadusest
ja astus temaga lepingusse.
Ta kinnitas lepingu omaenese ihul
ja katsumuses leiti ta olevat ustav.
Sellepärast on temale vandega kinnitatud,
et rahvaid õnnistatakse tema soo nimel,
et ta tehakse paljuks otsekui liiv,
et ta järeltulijad tõstetakse kõrgele nagu taevatähed
ja neid lastakse pärida merest mereni
ning jõest kuni ilmamaa ääreni.
Ja nõnda on kinnitatud ka Iisakile
tema isa Aabrahami pärast:
õnnistus ja leping kõigile inimestele,
mis pidi jääma Jaakobi pea peale.
Issand märkis ta oma õnnistusega
ja andis talle pärandi.
Ja tema jagas selle osadeks,
jaotades need kaheteistkümnele suguharule.