39KirjatundjaTeine on lugu sellega, kes pühendab oma hinge
ja mõtiskleb Kõigekõrgema Seaduse üle:
tema uurib kõigi endisaegsete tarkust
ja tegeleb prohvetite poolt öelduga.
Ta paneb tähele kuulsate meeste jutustusi
ja tungib õpetussõnade tähendusse.
Ta uurib tähendamissõnade saladust
ja süveneb õpetussõnade mõistatustesse.
Ta teenib suurte isandate keskel
ja teda nähakse vürstide ees.
Ta rändab võõraste rahvaste maal,
sest ta tahab tundma õppida
inimestes olevat head ja halba.
Oma südame kingib ta varakult
Issandale, oma Loojale,
ja ta palvetab Kõigekõrgema ees.
Ta avab suu palveks
ja anub oma pattude pärast.
Kui suur Issand tahab,
siis ta täitub tarkuse vaimuga.
Ta laseb voolata tarkusesõnu
ja ülistab palves Issandat.
Ta kasutab õigesti oma tahet ja mõistust
ning mõtiskleb saladuste üle.
Ta teeb teatavaks oma kasvatava õpetuse
ja kiitleb Issanda lepingu seadusest.
Paljud ülistavad tema taipu
ja seda ei unustata iialgi.
Mälestus temast ei kustu
ja tema nimi elab põlvest põlve.
Rahvad räägivad tema tarkusest
ja kogudus kuulutab tema kuulsust.
Kui ta elab,
saab tuntuks ta nimi,
ja kui ta sureb,
suureneb see veelgi.
Manitsus Jumalat kiitaTahan veelgi jutustada,
millest olen mõtelnud,
jah, ma olen täidetud,
olen nagu täiskuu.
Kuulake mind, vagad pojad,
siis te võrsute nagu roos,
mis kasvab veeoja ääres,
lõhnate hästi nagu suitsutusrohi
ja õilmitsete otsekui liilia!
Levitage lõhna ja laulge kiituslaulu!
Kiitke Issandat kõigi tema tegude pärast!
Andke au tema nimele
ja ülistage tema kuulsust
lauludega huultelt ning kannelt mängides!
Ja ülistades ütelge nõnda:
„Kõik Issanda teod on väga head
ja kõik, mis ta seab,
sünnib õigel ajal!
Ärgu öeldagu:
„Mis see on? Milleks see?”,
sest kõike uuritakse omal ajal!”
Tema sõna läbi
seisis vesi otsekui mäena
ja tema suu ütlemisest
sündisid vete kogunemiskohad.
Tema käsul sünnib kõik,
mis ta tahab,
ja ei ole kedagi,
kes takistaks tema lunastust.
Tema ees on kõikide teod
ja tema silmadele ei jää midagi varjatuks.
Tema vaatleb igavikust igavikku
ja miski ei ole temale imestusväärne.
Ärgu öeldagu: „Mis see on? Milleks see?”,
sest kõik on loodud otstarbe järgi.
Tema õnnistus tulvab nagu jõgi,
otse tulvaveena jootes kuiva maad.
Rahvad pärivad tema viha selsamal kombel,
nagu ta kord muutis veed soolakõrbeks.
Tema teed on tasased jumalakartlikele,
kurjategijaile aga täis komistuskive.
Hea on algusest peale loodud headele,
nõndasamuti kuri patustele.
Kõige vajalikumad inimelus on:
vesi, tuli, raud ja sool,
nisujahu, piim ja mesi,
viinamarjamahl, õli ja riietus.
Need kõik tulevad heaks jumalakartlikele,
patustele aga pöörduvad kurjaks.
On tuuli, mis on loodud karistuseks,
ja raevutsedes piitsutavad need valusasti.
Kohtumõistmise ajal valavad nad välja oma jõu
ja leevendavad selle viha, kes nad on loonud.
Tuli ja rahe, nälg ja surm -
need kõik on loodud kätte maksma.
Kiskjate hambad, skorpionid ja maod
ning tasumismõõk on jumalakartmatuile hukatuseks.
Need rõõmustavad tema käsu pärast
ja valmistuvad teenistuseks maa peal
ega astu käsust üle, kui nende aeg tuleb.
Sellepärast olen ma algusest peale veendunud olnud,
olen selle üle järele mõtelnud ja kirja pannud:
Issanda teod on kõik head,
ja kõike vajalikku annab ta õigel ajal.
Ja ärgu öeldagu: „Üks on halvem kui teine”,
sest kõik on kõlblikud omal ajal!
Ja nüüd laulge kogu südamest ja suust
ning kiitke Issanda nime!
ja mõtiskleb Kõigekõrgema Seaduse üle:
tema uurib kõigi endisaegsete tarkust
ja tegeleb prohvetite poolt öelduga.
Ta paneb tähele kuulsate meeste jutustusi
ja tungib õpetussõnade tähendusse.
Ta uurib tähendamissõnade saladust
ja süveneb õpetussõnade mõistatustesse.
Ta teenib suurte isandate keskel
ja teda nähakse vürstide ees.
Ta rändab võõraste rahvaste maal,
sest ta tahab tundma õppida
inimestes olevat head ja halba.
Oma südame kingib ta varakult
Issandale, oma Loojale,
ja ta palvetab Kõigekõrgema ees.
Ta avab suu palveks
ja anub oma pattude pärast.
Kui suur Issand tahab,
siis ta täitub tarkuse vaimuga.
Ta laseb voolata tarkusesõnu
ja ülistab palves Issandat.
Ta kasutab õigesti oma tahet ja mõistust
ning mõtiskleb saladuste üle.
Ta teeb teatavaks oma kasvatava õpetuse
ja kiitleb Issanda lepingu seadusest.
Paljud ülistavad tema taipu
ja seda ei unustata iialgi.
Mälestus temast ei kustu
ja tema nimi elab põlvest põlve.
Rahvad räägivad tema tarkusest
ja kogudus kuulutab tema kuulsust.
Kui ta elab,
saab tuntuks ta nimi,
ja kui ta sureb,
suureneb see veelgi.
Manitsus Jumalat kiitaTahan veelgi jutustada,
millest olen mõtelnud,
jah, ma olen täidetud,
olen nagu täiskuu.
Kuulake mind, vagad pojad,
siis te võrsute nagu roos,
mis kasvab veeoja ääres,
lõhnate hästi nagu suitsutusrohi
ja õilmitsete otsekui liilia!
Levitage lõhna ja laulge kiituslaulu!
Kiitke Issandat kõigi tema tegude pärast!
Andke au tema nimele
ja ülistage tema kuulsust
lauludega huultelt ning kannelt mängides!
Ja ülistades ütelge nõnda:
„Kõik Issanda teod on väga head
ja kõik, mis ta seab,
sünnib õigel ajal!
Ärgu öeldagu:
„Mis see on? Milleks see?”,
sest kõike uuritakse omal ajal!”
Tema sõna läbi
seisis vesi otsekui mäena
ja tema suu ütlemisest
sündisid vete kogunemiskohad.
Tema käsul sünnib kõik,
mis ta tahab,
ja ei ole kedagi,
kes takistaks tema lunastust.
Tema ees on kõikide teod
ja tema silmadele ei jää midagi varjatuks.
Tema vaatleb igavikust igavikku
ja miski ei ole temale imestusväärne.
Ärgu öeldagu: „Mis see on? Milleks see?”,
sest kõik on loodud otstarbe järgi.
Tema õnnistus tulvab nagu jõgi,
otse tulvaveena jootes kuiva maad.
Rahvad pärivad tema viha selsamal kombel,
nagu ta kord muutis veed soolakõrbeks.
Tema teed on tasased jumalakartlikele,
kurjategijaile aga täis komistuskive.
Hea on algusest peale loodud headele,
nõndasamuti kuri patustele.
Kõige vajalikumad inimelus on:
vesi, tuli, raud ja sool,
nisujahu, piim ja mesi,
viinamarjamahl, õli ja riietus.
Need kõik tulevad heaks jumalakartlikele,
patustele aga pöörduvad kurjaks.
On tuuli, mis on loodud karistuseks,
ja raevutsedes piitsutavad need valusasti.
Kohtumõistmise ajal valavad nad välja oma jõu
ja leevendavad selle viha, kes nad on loonud.
Tuli ja rahe, nälg ja surm -
need kõik on loodud kätte maksma.
Kiskjate hambad, skorpionid ja maod
ning tasumismõõk on jumalakartmatuile hukatuseks.
Need rõõmustavad tema käsu pärast
ja valmistuvad teenistuseks maa peal
ega astu käsust üle, kui nende aeg tuleb.
Sellepärast olen ma algusest peale veendunud olnud,
olen selle üle järele mõtelnud ja kirja pannud:
Issanda teod on kõik head,
ja kõike vajalikku annab ta õigel ajal.
Ja ärgu öeldagu: „Üks on halvem kui teine”,
sest kõik on kõlblikud omal ajal!
Ja nüüd laulge kogu südamest ja suust
ning kiitke Issanda nime!