38Arst ja haigusAusta arsti - sa ju vajad teda -
austusega, mis temale kuulub,
sest Issand on loonud ka tema!
Sest tervekstegemine tuleb Kõigekõrgemalt
ja arst saab kingitusi kuningalt.
Arsti oskus tõstab tema pea püsti
ja teda imetlevad suured isandad.
Issand laseb maast võrsuda ravimtaimi
ja mõistlik mees ei põlga neid.
Eks puu mõjul muutunud vesi magusaks,
et Issanda vägevus saaks tuntuks?
Jah, tema on andnud inimesele oskuse,
et teda austataks tema imetegude pärast.
Nende taimede abil ta ravib ja vaigistab valu
ja salvisegaja valmistab neist vajaliku võide.
Jah, Issanda tegu ei lakka iialgi
ja temalt tuleb õnnistus maa peale.
Laps! Kui jääd haigeks, siis ära ole hooletu,
vaid palu Issandat ja tema teeb sinu terveks!
Hoidu eksimustest ja korralda oma käte teod
ning puhasta süda kõigest patust!
Ohverda healõhnaline ohver
ja meenutusohver peenjahust,
ka rasvane ohvriand -
oma võimaluste järgi!
Ka arstile anna võimalus,
sest Issand on loonud ka tema,
ja ära hoia teda enesest eemal,
sest temagi on vajalik!
On aegu, millal abi on nende käes.
Sest ka nemad paluvad Issandat,
et neil õnnestuks leevendus ja ravi,
et säilitada elu.
Kes pattu teeb oma Looja ees,
see jõudku arsti käte alla!
LeinamisestLaps! Surnu pärast vala pisaraid
ja itke nagu raskesti kannataja!
Kata tema ihu, nagu on talle kohane,
ja ära jäta hooletusse tema matust!
Nuta kibedasti ja sinu kaebus olgu suur,
leina, nõnda nagu ta väärib,
üks või kaks päeva, et vältida keelepeksu,
ja siis lase ennast kurbuses trööstida!
Sest kurvastusest tuleb surm
ja südamevalu murrab jõu.
Kurvastuses kestab valu
ja vaese elu hakkab vastu südamele.
Ära anna oma südant kurvastusele,
tõrju seda, mõteldes lõpule!
Ära seda unusta,
sest tagasitulekut ei ole;
surnule sa kasu ei too,
aga teed kahju iseendale!
Pea meeles: otsus minu kohta
on seesama ka sinu kohta!
„Eile minule, täna sinule!”
Kui surnu puhkab,
siis puhaku ka mälestus temast,
ja lohuta ennast tema pärast,
kui ta hing on lahkunud!
Tööst ja käsitööstKirjatundja tarkus tuleb jõudeajast,
ja kes toimetusi vähendab, võib targaks saada.
Kuidas saab targaks see, kes hoiab atra,
kiitleb astlaga, ajab härgi ja juhib nende tööd
ning räägib noortest sõnnidest?
Tema süda on vagude ajamise juures
ja tema hool on sööta vasikaid.
Samasugune on lugu iga käsitöölise ja ehitusmeistriga,
kes on tegevuses ööd ja päevad;
ja sellega, kes teeb märke pitserisõrmusesse
ja kannatlikult vahetab mustreid:
tema südameasi on,
kuidas kujundatavale anda sarnasust,
ja tema mureks on töö valmimine.
Samasugune lugu on sepaga,
kes seisab alasi juures
ja hoolsasti jälgib sepist;
tule lõõsk kõrvetab ta ihu
ja ta peab võitlema ääsi palavusega;
vasara kõlksumine teeb ta kõrvad kurdiks
ja ta silmad kiinduvad taotava kujusse:
temal on südamel töö valmimine
ja tema mureks on lõplik viimistlus.
Samasugune lugu on potissepaga,
kes istub oma töö juures
ja jalgadega keerutab ketra:
ta on alati mures oma töö pärast
ja tema tegevuses sõltub kõik nõude arvust.
Käega ta voolib savi
ja jalgadega teeb selle pehmeks:
temal on südamel vaaba valmistamine
ja tema hool on puhastada ahju.
Kõik nad loodavad oma kätele
ja igaüks on osav oma töös.
Ilma nendeta ei saa linna ehitada
ja neil pole tarvis rännata ja elada võõrana.
Aga rahva nõupidamisele neid ei kutsuta
ja koguduses nad ei pääse etteotsa,
nad ei istu kohtumõistja istmele
ega mõista seaduse tahet.
Nad ei seleta ka mitte karistust ja kohtuotsust
ning neid ei leita õpetussõnade juurest,
aga nad toetavad maailmakorda
ja palvetavad oma töö pärast.
austusega, mis temale kuulub,
sest Issand on loonud ka tema!
Sest tervekstegemine tuleb Kõigekõrgemalt
ja arst saab kingitusi kuningalt.
Arsti oskus tõstab tema pea püsti
ja teda imetlevad suured isandad.
Issand laseb maast võrsuda ravimtaimi
ja mõistlik mees ei põlga neid.
Eks puu mõjul muutunud vesi magusaks,
et Issanda vägevus saaks tuntuks?
Jah, tema on andnud inimesele oskuse,
et teda austataks tema imetegude pärast.
Nende taimede abil ta ravib ja vaigistab valu
ja salvisegaja valmistab neist vajaliku võide.
Jah, Issanda tegu ei lakka iialgi
ja temalt tuleb õnnistus maa peale.
Laps! Kui jääd haigeks, siis ära ole hooletu,
vaid palu Issandat ja tema teeb sinu terveks!
Hoidu eksimustest ja korralda oma käte teod
ning puhasta süda kõigest patust!
Ohverda healõhnaline ohver
ja meenutusohver peenjahust,
ka rasvane ohvriand -
oma võimaluste järgi!
Ka arstile anna võimalus,
sest Issand on loonud ka tema,
ja ära hoia teda enesest eemal,
sest temagi on vajalik!
On aegu, millal abi on nende käes.
Sest ka nemad paluvad Issandat,
et neil õnnestuks leevendus ja ravi,
et säilitada elu.
Kes pattu teeb oma Looja ees,
see jõudku arsti käte alla!
LeinamisestLaps! Surnu pärast vala pisaraid
ja itke nagu raskesti kannataja!
Kata tema ihu, nagu on talle kohane,
ja ära jäta hooletusse tema matust!
Nuta kibedasti ja sinu kaebus olgu suur,
leina, nõnda nagu ta väärib,
üks või kaks päeva, et vältida keelepeksu,
ja siis lase ennast kurbuses trööstida!
Sest kurvastusest tuleb surm
ja südamevalu murrab jõu.
Kurvastuses kestab valu
ja vaese elu hakkab vastu südamele.
Ära anna oma südant kurvastusele,
tõrju seda, mõteldes lõpule!
Ära seda unusta,
sest tagasitulekut ei ole;
surnule sa kasu ei too,
aga teed kahju iseendale!
Pea meeles: otsus minu kohta
on seesama ka sinu kohta!
„Eile minule, täna sinule!”
Kui surnu puhkab,
siis puhaku ka mälestus temast,
ja lohuta ennast tema pärast,
kui ta hing on lahkunud!
Tööst ja käsitööstKirjatundja tarkus tuleb jõudeajast,
ja kes toimetusi vähendab, võib targaks saada.
Kuidas saab targaks see, kes hoiab atra,
kiitleb astlaga, ajab härgi ja juhib nende tööd
ning räägib noortest sõnnidest?
Tema süda on vagude ajamise juures
ja tema hool on sööta vasikaid.
Samasugune on lugu iga käsitöölise ja ehitusmeistriga,
kes on tegevuses ööd ja päevad;
ja sellega, kes teeb märke pitserisõrmusesse
ja kannatlikult vahetab mustreid:
tema südameasi on,
kuidas kujundatavale anda sarnasust,
ja tema mureks on töö valmimine.
Samasugune lugu on sepaga,
kes seisab alasi juures
ja hoolsasti jälgib sepist;
tule lõõsk kõrvetab ta ihu
ja ta peab võitlema ääsi palavusega;
vasara kõlksumine teeb ta kõrvad kurdiks
ja ta silmad kiinduvad taotava kujusse:
temal on südamel töö valmimine
ja tema mureks on lõplik viimistlus.
Samasugune lugu on potissepaga,
kes istub oma töö juures
ja jalgadega keerutab ketra:
ta on alati mures oma töö pärast
ja tema tegevuses sõltub kõik nõude arvust.
Käega ta voolib savi
ja jalgadega teeb selle pehmeks:
temal on südamel vaaba valmistamine
ja tema hool on puhastada ahju.
Kõik nad loodavad oma kätele
ja igaüks on osav oma töös.
Ilma nendeta ei saa linna ehitada
ja neil pole tarvis rännata ja elada võõrana.
Aga rahva nõupidamisele neid ei kutsuta
ja koguduses nad ei pääse etteotsa,
nad ei istu kohtumõistja istmele
ega mõista seaduse tahet.
Nad ei seleta ka mitte karistust ja kohtuotsust
ning neid ei leita õpetussõnade juurest,
aga nad toetavad maailmakorda
ja palvetavad oma töö pärast.