34UnenägudestArutul mehel on tühised ja petlikud lootused
ja unenäod erutavad alpe.
Otsekui see, kes varju püüab või tuult taga ajab,
on see, kes unenägusid tähele paneb.
Unenäod on vaid peegeldus -
varjupilt näo asemel.
Mis puhast saab tulla rüvedast
või mis tõtt saab tulla valest?
Ennustused, märkideseletused ja unenäod on tühised,
otsekui sünnitusvaludes olija südame kujutlused.
Kui Kõigekõrgem ei ole neid läkitanud juhatamiseks,
siis ära võta neid südamesse!
Sest unenäod on paljusid eksitanud,
ja kes nende peale on lootnud, on pettunud.
Seadus läheb täide pettuseta
ja tarkus usaldusväärsest suust on täiuslik.
RändamisestRännanud mees teab palju
ja kes on väga kogenud, jutustab arukalt.
Kellel pole kogemusi, teab vähe,
aga kes on laialt liikunud, oskab palju.
Palju olen näinud oma rännakuil
ja mul on rohkem tarkust kui sõnu.
Sageli olen olnud surmaohus,
aga olen pääsenud selle tõttu:
nende vaim, kes Issandat kardavad,
jääb elama,
sest nad loodavad oma päästja peale.
Kes Issandat kardab, ei tunne hirmu,
sest Issand on tema lootus.
Kes Issandat kardab, selle hing on õnnis.
Kellest ta kinni hoiab? Ja kes on tema tugi?
Issanda silmad on nende peal,
kes teda armastavad,
tema on nende võimas kaitse ja kindel tugi,
vari idatuule ja vari lõunakuumuse eest,
valve komistuse ja abi languse vastu,
hinge ülendaja ja silmade valgustaja,
tervise, elu ja õnnistuse andja.
OhverdamisestOhver ülekohtuselt saadust on ohvriand pilkeks
ja patuste annid ei valmista heameelt.
Kõigekõrgemale ei meeldi jumalatute ohvriannid,
ta ei andesta patte ka mitte ohvrite rohkuse pärast.
Kes ohvri toob vaeste omandist, on nagu see,
kes tapab poja tema isa nähes.
Vaestele on eluks kehv leib,
kes selle röövib, on verejanuline.
Ligimese tapab, kes tema elatise ära võtab,
ja verd valab, kes päevilise palga kinni peab.
Üks ehitab ja teine lammutab:
mis kasu neil sellest on peale vaeva?
Üks palvetab ja teine neab:
kumma häält Issand võtab kuulda?
Kui keegi ennast peseb surnu pärast
ja puudutab seda jälle,
mis kasu on siis temal pesemisest?
Nõndasamuti on lugu inimesega,
kes paastub oma pattude pärast,
aga läheb ja teeb jälle sedasama:
kes võtab kuulda tema palvet
ja mis kasu temal on enda alandamisest?
ja unenäod erutavad alpe.
Otsekui see, kes varju püüab või tuult taga ajab,
on see, kes unenägusid tähele paneb.
Unenäod on vaid peegeldus -
varjupilt näo asemel.
Mis puhast saab tulla rüvedast
või mis tõtt saab tulla valest?
Ennustused, märkideseletused ja unenäod on tühised,
otsekui sünnitusvaludes olija südame kujutlused.
Kui Kõigekõrgem ei ole neid läkitanud juhatamiseks,
siis ära võta neid südamesse!
Sest unenäod on paljusid eksitanud,
ja kes nende peale on lootnud, on pettunud.
Seadus läheb täide pettuseta
ja tarkus usaldusväärsest suust on täiuslik.
RändamisestRännanud mees teab palju
ja kes on väga kogenud, jutustab arukalt.
Kellel pole kogemusi, teab vähe,
aga kes on laialt liikunud, oskab palju.
Palju olen näinud oma rännakuil
ja mul on rohkem tarkust kui sõnu.
Sageli olen olnud surmaohus,
aga olen pääsenud selle tõttu:
nende vaim, kes Issandat kardavad,
jääb elama,
sest nad loodavad oma päästja peale.
Kes Issandat kardab, ei tunne hirmu,
sest Issand on tema lootus.
Kes Issandat kardab, selle hing on õnnis.
Kellest ta kinni hoiab? Ja kes on tema tugi?
Issanda silmad on nende peal,
kes teda armastavad,
tema on nende võimas kaitse ja kindel tugi,
vari idatuule ja vari lõunakuumuse eest,
valve komistuse ja abi languse vastu,
hinge ülendaja ja silmade valgustaja,
tervise, elu ja õnnistuse andja.
OhverdamisestOhver ülekohtuselt saadust on ohvriand pilkeks
ja patuste annid ei valmista heameelt.
Kõigekõrgemale ei meeldi jumalatute ohvriannid,
ta ei andesta patte ka mitte ohvrite rohkuse pärast.
Kes ohvri toob vaeste omandist, on nagu see,
kes tapab poja tema isa nähes.
Vaestele on eluks kehv leib,
kes selle röövib, on verejanuline.
Ligimese tapab, kes tema elatise ära võtab,
ja verd valab, kes päevilise palga kinni peab.
Üks ehitab ja teine lammutab:
mis kasu neil sellest on peale vaeva?
Üks palvetab ja teine neab:
kumma häält Issand võtab kuulda?
Kui keegi ennast peseb surnu pärast
ja puudutab seda jälle,
mis kasu on siis temal pesemisest?
Nõndasamuti on lugu inimesega,
kes paastub oma pattude pärast,
aga läheb ja teeb jälle sedasama:
kes võtab kuulda tema palvet
ja mis kasu temal on enda alandamisest?