22
ta äratab magajat sügavast unest.
10 Kes jutustab juhmile, jutustab tukkujale,
ja lõpuks see küsib: „Mis on?”
11 Nuta surnu pärast, sest tema valgus on kadunud,
ja nuta juhmi pärast, sest tema aru on läinud!
Surnu pärast nuta vähem, sest tema on ju rahu saanud,
juhmi elu on aga halvem kui surm.
12 Lein surnu pärast kestab seitse päeva,
aga juhmi ja jumalakartmatu pärast
kõik tema elupäevad.
13 Arutuga ära palju räägi
ja arulagedaga ära seltsi,
hoidu temast, et sul ei oleks vaeva
ja sind ei rüvetataks sellega,
mis ta suust välja ajab!
Väldi teda, siis saad rahu
ja sa ei muutu kärsituks tema meeletuse pärast!
14 Mis on raskem kui seatina?
Ja mis muu võiks olla ta nimeks kui „tobu”?
15 Liiva, soola ja rauakamakat on kergem kanda
kui arutut inimest.
ei purune maavärisemisel,
nõnda ka süda,
mis kindlaks jääb läbimõeldud otsusele,
ei lähe iialgi araks.
17 Süda, rajatud mõistlikule meelele,
on nagu liivakrohv silutud seinal.
18 Kõrgendikule püstitatud pihttara
ei pea vastu tuule ees:
nõnda ka rumala mõtteviisiga arg süda
ei pea vastu ühegi ähvarduse ees.
kes torkab südamesse, tekitab valu.
20 Kes viskab kiviga linde, peletab need;
kes teotab sõpra, lõpetab sõpruse!
21 Kui oled tõstnud mõõga sõbra vastu,
siis ära heida meelt, sest veel on tagasitee!
22 Kui oled avanud suu sõbra vastu,
siis ära muretse, sest on ka lepitus!
Pea meeles: teotus ja kõrkus,
saladuse reetmine ja salakaval löök -
nende eest põgeneb iga sõber.
23 Ole ustav oma ligimesele,
kui ta on vaene,
et siis, kui ta käsi jälle hästi käib,
võiksid koos temaga rahul olla.
Hädaajal jää tema juurde,
et siis, kui ta pärib,
võiksid koos temaga pärida!
24 Enne tuld on ahjus aur ja suits,
nõndasamuti on teotused enne verevalamist.
25 Sõpra kaitsta ma ei häbene
ja ma ei varja ennast tema palge eest.
26 Kui mulle tema pärast halba sünnib,
siis igaüks, kes sellest kuuleb, hoidub temast.
ja minu huultele kohase pitseri,
et ma ei langeks
ja minu keel mind ei hävitaks?
Laiskusest
1 Laisk sarnaneb roojaga kaetud kiviga,
tema häbituse pärast vilistab ta peale igaüks.
2 Laisk sarnaneb sõnnikuhunnikuga,
igaüks, kes seda tõstab, pühib kätt.
Kõlvatutest lastest
3 Isale häbiks sünnib poeg, kes ei võta õpetust,
ja seesuguse tütre sünd on temale kahjuks.
4 Tark tütar on oma mehele varanduseks,
häbitu on aga oma sünnitajale mureks.
5 Häbematu naine häbistab oma isa ja meest,
seepärast põlatakse teda mõlema poolt.
6 Nagu pillimäng leinaajal on kohatu jutt,
vitsad ja karistus on aga igal ajal tarkuseks.
Targast ja rumalast
9 Potikilde liimib kokku, kes mõistmatut õpetab,ta äratab magajat sügavast unest.
10 Kes jutustab juhmile, jutustab tukkujale,
ja lõpuks see küsib: „Mis on?”
11 Nuta surnu pärast, sest tema valgus on kadunud,
ja nuta juhmi pärast, sest tema aru on läinud!
Surnu pärast nuta vähem, sest tema on ju rahu saanud,
juhmi elu on aga halvem kui surm.
12 Lein surnu pärast kestab seitse päeva,
aga juhmi ja jumalakartmatu pärast
kõik tema elupäevad.
13 Arutuga ära palju räägi
ja arulagedaga ära seltsi,
hoidu temast, et sul ei oleks vaeva
ja sind ei rüvetataks sellega,
mis ta suust välja ajab!
Väldi teda, siis saad rahu
ja sa ei muutu kärsituks tema meeletuse pärast!
14 Mis on raskem kui seatina?
Ja mis muu võiks olla ta nimeks kui „tobu”?
15 Liiva, soola ja rauakamakat on kergem kanda
kui arutut inimest.
Järelemõtlemise kasust
16 Seotud palkidega hooneei purune maavärisemisel,
nõnda ka süda,
mis kindlaks jääb läbimõeldud otsusele,
ei lähe iialgi araks.
17 Süda, rajatud mõistlikule meelele,
on nagu liivakrohv silutud seinal.
18 Kõrgendikule püstitatud pihttara
ei pea vastu tuule ees:
nõnda ka rumala mõtteviisiga arg süda
ei pea vastu ühegi ähvarduse ees.
Sõprusest
19 Kes torgib silma, paneb pisarad voolama;kes torkab südamesse, tekitab valu.
20 Kes viskab kiviga linde, peletab need;
kes teotab sõpra, lõpetab sõpruse!
21 Kui oled tõstnud mõõga sõbra vastu,
siis ära heida meelt, sest veel on tagasitee!
22 Kui oled avanud suu sõbra vastu,
siis ära muretse, sest on ka lepitus!
Pea meeles: teotus ja kõrkus,
saladuse reetmine ja salakaval löök -
nende eest põgeneb iga sõber.
23 Ole ustav oma ligimesele,
kui ta on vaene,
et siis, kui ta käsi jälle hästi käib,
võiksid koos temaga rahul olla.
Hädaajal jää tema juurde,
et siis, kui ta pärib,
võiksid koos temaga pärida!
24 Enne tuld on ahjus aur ja suits,
nõndasamuti on teotused enne verevalamist.
25 Sõpra kaitsta ma ei häbene
ja ma ei varja ennast tema palge eest.
26 Kui mulle tema pärast halba sünnib,
siis igaüks, kes sellest kuuleb, hoidub temast.
Valvsusest
27 Kes paneks minu suu ette valvurija minu huultele kohase pitseri,
et ma ei langeks
ja minu keel mind ei hävitaks?