2Jumalakartusest kiusatustesPoeg, kui tuled Issandat teenima,
siis valmista oma hing kiusatuse vastu!
Juhi oma südant ja pea vastu
ja ahvatluse ajal ära tegutse ülepeakaela!
Jää Issanda juurde ja ära tagane,
et sa lõpuks saaksid suureks!
Kõik, mis sulle juhtub, võta vastu
ja ole kannatlik alanduse ajal!
Sest kulda katsutakse läbi tules
ja (Jumalale) armsaid inimesi alanduseahjus.
Usu teda, ja ta võtab sind vastu,
õgvenda oma teid ja looda tema peale!
Teie, kes Issandat kardate,
oodake tema halastust
ja ärge põigelge,
et te ei langeks!
Teie, kes Issandat kardate,
uskuge temasse
ja teie tasu ei jää tulemata!
Teie, kes Issandat kardate,
lootke head ja igavest rõõmu ning halastust!
Vaadake muistseid põlvkondi ja nähke:
kes Issandasse uskujaist on jäänud häbisse?
Või kes on püsinud tema kartuses
ja on siis maha jäetud?
Või kes on teda appi hüüdnud
ja tema ei ole hüüdjast hoolinud?
Sest Issand on kaastundlik ja halastaja,
ta annab patud andeks ning päästab hädaajal.
Häda argadele südametele ja lõtvadele kätele
ning patusele, kes käib kaht teed!
Häda ükskõiksele südamele!
Et ta ei usu, siis teda ei kaitsta.
Häda teile, kes olete kaotanud kannatlikkuse!
Mida te teete, kui Issand tuleb nuhtlema?
Kes Issandat kardavad,
ei jäta tähele panemata tema sõnu,
ja kes teda armastavad,
püsivad tema teedel.
Kes Issandat kardavad,
otsivad, mis temale on meelepärane,
ja kes teda armastavad,
neile on küllalt Seadusest.
Kes Issandat kardavad,
valmistavad oma südant
ja alandavad tema ees oma hinge:
„Meie tahame langeda Issanda kätte,
aga mitte inimeste kätte,
sest nõnda suur kui on ta ise,
on ka tema halastus.”
siis valmista oma hing kiusatuse vastu!
Juhi oma südant ja pea vastu
ja ahvatluse ajal ära tegutse ülepeakaela!
Jää Issanda juurde ja ära tagane,
et sa lõpuks saaksid suureks!
Kõik, mis sulle juhtub, võta vastu
ja ole kannatlik alanduse ajal!
Sest kulda katsutakse läbi tules
ja (Jumalale) armsaid inimesi alanduseahjus.
Usu teda, ja ta võtab sind vastu,
õgvenda oma teid ja looda tema peale!
Teie, kes Issandat kardate,
oodake tema halastust
ja ärge põigelge,
et te ei langeks!
Teie, kes Issandat kardate,
uskuge temasse
ja teie tasu ei jää tulemata!
Teie, kes Issandat kardate,
lootke head ja igavest rõõmu ning halastust!
Vaadake muistseid põlvkondi ja nähke:
kes Issandasse uskujaist on jäänud häbisse?
Või kes on püsinud tema kartuses
ja on siis maha jäetud?
Või kes on teda appi hüüdnud
ja tema ei ole hüüdjast hoolinud?
Sest Issand on kaastundlik ja halastaja,
ta annab patud andeks ning päästab hädaajal.
Häda argadele südametele ja lõtvadele kätele
ning patusele, kes käib kaht teed!
Häda ükskõiksele südamele!
Et ta ei usu, siis teda ei kaitsta.
Häda teile, kes olete kaotanud kannatlikkuse!
Mida te teete, kui Issand tuleb nuhtlema?
Kes Issandat kardavad,
ei jäta tähele panemata tema sõnu,
ja kes teda armastavad,
püsivad tema teedel.
Kes Issandat kardavad,
otsivad, mis temale on meelepärane,
ja kes teda armastavad,
neile on küllalt Seadusest.
Kes Issandat kardavad,
valmistavad oma südant
ja alandavad tema ees oma hinge:
„Meie tahame langeda Issanda kätte,
aga mitte inimeste kätte,
sest nõnda suur kui on ta ise,
on ka tema halastus.”