16Mure halbade laste pärastÄra taha, et sul oleks palju halbu lapsi,
ja ära rõõmusta jumalakartmatute poegade pärast!
On neid palju, siis ära tunne neist rõõmu,
kui neis pole Issanda kartust!
Ära looda, et nad jäävad elama,
ja ära toetu sellele, et neid on palju!
Sest parem üks kui tuhat
ja parem on surra lastetuna,
kui et sul on jumalakartmatud lapsed.
Sest ühest mõistlikust saab linn rahva,
jumalavallatute sugu jääb aga tühjaks.
Patune ei pääse karistusestPalju seesugust olen ma näinud oma silmaga,
ja veelgi raskemat on mu kõrv kuulnud:
patuste koguduses süttib tuli
ja viha hõõgub uskmatu rahva vastu.
Jumal ei andestanud muistsetele hiiglastele,
kes oma vägevuses temast taganesid.
Ta ei säästnud Loti naabreid,
keda ta jälestas nende ülbuse pärast.
Ta ei halastanud hukatust vääriva rahva peale,
nende peale, kes hävisid oma pattudes.
Nõndasamuti sündis kuuesaja tuhande jalamehega,
kes olid ühinenud oma südame kanguses.
Ja olgu kas või üksainus kangekaelne,
oleks ime, kui ta jääks karistamata.
Sest temal on halastus ja viha,
temal on võim andestada ja viha välja valada.
Nõnda suur kui on tema halastus,
nõnda suur on ka tema karistus:
ta mõistab kohut inimese üle tema tegude järgi.
Patune ei pääse pakku oma saagiga,
ja vaga inimese lootus ei jää täitumata.
Igale heateole annab ta võimaluse,
igaüks saab oma tegude järgi.
Jumal ei unusta kedagiÄra ütle: „Eks ole ma Issanda eest varjul,
kes küll kõrgustest meenutab mind?
Suure rahva hulgas ei märgata mind,
sest mis on minu hing mõõtmatus maailmas!”
Vaata, taevas ja taevaste taevas,
sügavik ja maa kõiguvad, kui tema karistab!
Mäed ja maa alused vabisevad ja värisevad,
kui tema nende peale vaatab.
Aga süda neid asju ei mõista,
ja kes hoolib tema teedest?
Või nagu tuulehoog, mida inimene ei näe,
nõnda on enamik tema tegudest salajased.
„Tema õiguse teod - kes neist kuulutab?
Kes jõuab neid ära oodata?
Sest lepingu tähtaeg on kaugel!”
Nõnda mõtiskleb see, kelle mõistus on piiratud,
nõnda rumalasti mõtleb mõistmatu ja eksija mees.
Jumala suured loomistöödKuule mind, laps, ja õpi tarkust
ning juhi oma süda minu sõnade juurde!
Mina esitan kaalutud õpetust
ja kuulutan täpset teadmist.
Issanda enese nõu järgi
on tema teod algusest alates
ja kui ta neid tegi,
siis ta määras nende osad.
Ta seadis oma teod igaveseks
ja nende võimupiirid põlvest põlve.
Ei nad tunne nälga, ei nad väsi,
ja nad ei lõpeta oma tegevust.
Üks ei tõuka teist
ja nad ei põlga iialgi tema sõna.
Pärast seda vaatas Issand maad
ja täitis selle oma hüvedega.
Maapinna kattis ta igasugu elavate hingedega
ja need pöörduvad jälle sinna tagasi.
ja ära rõõmusta jumalakartmatute poegade pärast!
On neid palju, siis ära tunne neist rõõmu,
kui neis pole Issanda kartust!
Ära looda, et nad jäävad elama,
ja ära toetu sellele, et neid on palju!
Sest parem üks kui tuhat
ja parem on surra lastetuna,
kui et sul on jumalakartmatud lapsed.
Sest ühest mõistlikust saab linn rahva,
jumalavallatute sugu jääb aga tühjaks.
Patune ei pääse karistusestPalju seesugust olen ma näinud oma silmaga,
ja veelgi raskemat on mu kõrv kuulnud:
patuste koguduses süttib tuli
ja viha hõõgub uskmatu rahva vastu.
Jumal ei andestanud muistsetele hiiglastele,
kes oma vägevuses temast taganesid.
Ta ei säästnud Loti naabreid,
keda ta jälestas nende ülbuse pärast.
Ta ei halastanud hukatust vääriva rahva peale,
nende peale, kes hävisid oma pattudes.
Nõndasamuti sündis kuuesaja tuhande jalamehega,
kes olid ühinenud oma südame kanguses.
Ja olgu kas või üksainus kangekaelne,
oleks ime, kui ta jääks karistamata.
Sest temal on halastus ja viha,
temal on võim andestada ja viha välja valada.
Nõnda suur kui on tema halastus,
nõnda suur on ka tema karistus:
ta mõistab kohut inimese üle tema tegude järgi.
Patune ei pääse pakku oma saagiga,
ja vaga inimese lootus ei jää täitumata.
Igale heateole annab ta võimaluse,
igaüks saab oma tegude järgi.
Jumal ei unusta kedagiÄra ütle: „Eks ole ma Issanda eest varjul,
kes küll kõrgustest meenutab mind?
Suure rahva hulgas ei märgata mind,
sest mis on minu hing mõõtmatus maailmas!”
Vaata, taevas ja taevaste taevas,
sügavik ja maa kõiguvad, kui tema karistab!
Mäed ja maa alused vabisevad ja värisevad,
kui tema nende peale vaatab.
Aga süda neid asju ei mõista,
ja kes hoolib tema teedest?
Või nagu tuulehoog, mida inimene ei näe,
nõnda on enamik tema tegudest salajased.
„Tema õiguse teod - kes neist kuulutab?
Kes jõuab neid ära oodata?
Sest lepingu tähtaeg on kaugel!”
Nõnda mõtiskleb see, kelle mõistus on piiratud,
nõnda rumalasti mõtleb mõistmatu ja eksija mees.
Jumala suured loomistöödKuule mind, laps, ja õpi tarkust
ning juhi oma süda minu sõnade juurde!
Mina esitan kaalutud õpetust
ja kuulutan täpset teadmist.
Issanda enese nõu järgi
on tema teod algusest alates
ja kui ta neid tegi,
siis ta määras nende osad.
Ta seadis oma teod igaveseks
ja nende võimupiirid põlvest põlve.
Ei nad tunne nälga, ei nad väsi,
ja nad ei lõpeta oma tegevust.
Üks ei tõuka teist
ja nad ei põlga iialgi tema sõna.
Pärast seda vaatas Issand maad
ja täitis selle oma hüvedega.
Maapinna kattis ta igasugu elavate hingedega
ja need pöörduvad jälle sinna tagasi.