1 Ja ma tõstsin jälle silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, neli
vankrit tuli välja kahe mäe vahelt; ja need mäed olid vaskmäed.
2 Esimese vankri ees olid punased hobused ja teise vankri ees olid
mustad hobused;
3 kolmanda vankri ees olid valged hobused ja neljanda vankri ees
olid tugevad kirjud hobused - vägevad kõik.
4 Ja ma võtsin sõna ning küsisin inglilt, kes minuga rääkis: „Mis
need on, Issand?”
5 Ingel kostis ja ütles mulle: „Need on taeva neli tuult, mis
lähevad välja, olles seisnud kogu ilmamaa Issanda ees.
6 Mustad hobused lähevad põhjamaale, valged lähevad nende järel
lääne poole ja kirjud lähevad lõunamaale.
7 Ja vägevad hobused lähevad välja ning üritavad minna maad läbi käima.” Ja ta
ütles: „Minge käige maa läbi!” Ja nad käisid maa läbi.
8 Siis ta hüüdis mind, rääkis minuga ja ütles: „Vaata, need, kes
lähevad põhjamaale, viivad mu Vaimu põhjamaale hingama.”
9 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
10 „Võta väljasaadetuilt Heldailt, Toobijalt ja Jedajalt, kes Paabelist
on tulnud, mine samal päeval, mine Joosija, Sefanja poja kotta
11 ja võta hõbedat ja kulda, valmista kroon ja pane see pähe
ülempreester Joosuale, Joosadaki pojale,
12 ja ütle temale nõnda: Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb:
Vaata, üks mees, nimega Võsu, võrsub oma pinnast ja ehitab üles
Issanda templi.
13 Ta ehitab Issanda templi ja temale saab osaks kuninglik au; ta
istub ja valitseb oma aujärjel; ja seal on preester oma aujärjel,
ja nende mõlema vahel on rahutahe.
14 Ja kroon olgu Heldai, Toobija, Jedaja ja Sefanja poja armsaks
mälestuseks Issanda templis!
15 Ja kaugelolijad tulevad ning ehitavad Issanda templit. Ja te
mõistate, et vägede Issand on mind läkitanud teie juurde. Ja
see sünnib, kui te Issanda, oma Jumala häält tõesti kuulda võtate.””