1 Sel päeval avaneb Taaveti soole ja Jeruusalemma elanikele
allikas patu ja rüveduse vastu.
2 Ja sel päeval, ütleb vägede Issand, kaotan ma maalt ebajumalate
nimed ja enam ei tuletata neid meelde. Ka prohvetid ja rüveduse
vaimu ajan ma maalt ära.
3 Ja kui keegi veel ennustab, siis peavad temale ütlema ta isa ja
ema, kes ta on sünnitanud: „Sa ei või jääda elama, sest sa räägid
valet Issanda nimel.” Ja ta isa ja ema, kes ta on sünnitanud,
pistavad ta läbi tema ennustamise pärast.
4 Ja sel päeval häbeneb iga prohvet oma nägemust, kui ta on
ennustanud, ega pane selga karust kuube selleks, et valetada,
5 vaid ütleb: „Mina ei ole prohvet, ma olen põllumees, sest põld
on mu omand alates mu noorusest.”
6 Ja kui temalt küsitakse: „Mis haavad need su rinnas on?”, siis ta
vastab: „Need löödi mulle mu sõprade kojas.”
mu kaaslase kallale,
ütleb vägede Issand!
Ma löön karjast
ja lambad pillutatakse,
ma pööran oma käe
karjapoiste vastu.
8 Ja nõnda sünnib kogu maal,
ütleb Issand,
sealt hävitatakse ja hukkub kaks osa,
aga kolmas osa jääb sinna järele.
9 Ja ma viin kolmanda osa tulle
ning sulatan neid,
nagu sulatatakse hõbedat,
ja proovin neid,
nagu proovitakse kulda.
Ta hüüab minu nime
ja ma vastan temale.
Mina ütlen:
„See on minu rahvas.”
Ja tema ütleb:
„Issand, minu Jumal!””