10Issand lunastab oma rahvaPaluge Issandalt vihma
kevadvihmade ajal!
Issand teeb kõuepilved
ja annab neile vihmavalingud,
igaühele rohtu väljal.
Sest teeravid räägivad nurjatust,
ennustajad näevad valet
ja jutustavad tühiseid unenägusid,
trööstivad asjata.
Seepärast inimesed ekslevad nagu lambad
ja vaevlevad, sest karjast ei ole.
Mu viha on süttinud põlema
karjaste vastu
ja ma karistan juhte,
sest vägede Issand tuleb katsuma
oma karja, Juuda sugu,
ja teeb nad oma toreda
sõjaratsu sarnaseks.
Neist enestest tuleb nurgakivi,
neist enestest telgivai,
neist enestest sõjaamb,
neist enestest kõik võimukandjad.
Üheskoos on nad kangelaste sarnased,
kes sõjas tallavad tänavate pori;
nad võitlevad,
sest Issand on nendega,
ja ratsanikud hobuste seljas
jäävad häbisse.
Ma teen vägevaks Juuda soo
ja päästan Joosepi soo;
ma toon nad tagasi,
sest ma halastan nende peale
ja nad on jälle, nagu ei olekski
nad olnud ära tõugatud.
Sest mina, Issand, olen nende Jumal
ja ma vastan neile.
Ja Efraim on siis nagu kangelane
ning nende süda rõõmustab
otsekui veinist.
Nende lapsed näevad seda ja rõõmustavad,
nende südamed hõiskavad Issandas.
Ma vilistan neid ja kogun neid,
sest ma lunastan nad;
ja neid on siis niisama palju,
nagu neid oli.
Ma külvasin nad rahvaste sekka,
aga nad meenutavad mind kaugetes maades;
nad jäävad elama koos lastega
ja tulevad tagasi.
Ma toon nad tagasi Egiptusemaalt
ja kogun neid Assurist;
ma viin nad Gileadimaale ja Liibanonile,
ikkagi ei leidu neile küllalt ruumi.
Ja nad lähevad läbi kitsikuse mere
ja ma löön merelaineid
ja kõik Niiluse sügavikud kuivavad,
Assuri kõrkus tõugatakse maha
ja Egiptuse valitsuskepp peab taanduma.
Ma teen nad vägevaks Issandas
ja nad kõnnivad tema nimes,
ütleb Issand.
kevadvihmade ajal!
Issand teeb kõuepilved
ja annab neile vihmavalingud,
igaühele rohtu väljal.
Sest teeravid räägivad nurjatust,
ennustajad näevad valet
ja jutustavad tühiseid unenägusid,
trööstivad asjata.
Seepärast inimesed ekslevad nagu lambad
ja vaevlevad, sest karjast ei ole.
Mu viha on süttinud põlema
karjaste vastu
ja ma karistan juhte,
sest vägede Issand tuleb katsuma
oma karja, Juuda sugu,
ja teeb nad oma toreda
sõjaratsu sarnaseks.
Neist enestest tuleb nurgakivi,
neist enestest telgivai,
neist enestest sõjaamb,
neist enestest kõik võimukandjad.
Üheskoos on nad kangelaste sarnased,
kes sõjas tallavad tänavate pori;
nad võitlevad,
sest Issand on nendega,
ja ratsanikud hobuste seljas
jäävad häbisse.
Ma teen vägevaks Juuda soo
ja päästan Joosepi soo;
ma toon nad tagasi,
sest ma halastan nende peale
ja nad on jälle, nagu ei olekski
nad olnud ära tõugatud.
Sest mina, Issand, olen nende Jumal
ja ma vastan neile.
Ja Efraim on siis nagu kangelane
ning nende süda rõõmustab
otsekui veinist.
Nende lapsed näevad seda ja rõõmustavad,
nende südamed hõiskavad Issandas.
Ma vilistan neid ja kogun neid,
sest ma lunastan nad;
ja neid on siis niisama palju,
nagu neid oli.
Ma külvasin nad rahvaste sekka,
aga nad meenutavad mind kaugetes maades;
nad jäävad elama koos lastega
ja tulevad tagasi.
Ma toon nad tagasi Egiptusemaalt
ja kogun neid Assurist;
ma viin nad Gileadimaale ja Liibanonile,
ikkagi ei leidu neile küllalt ruumi.
Ja nad lähevad läbi kitsikuse mere
ja ma löön merelaineid
ja kõik Niiluse sügavikud kuivavad,
Assuri kõrkus tõugatakse maha
ja Egiptuse valitsuskepp peab taanduma.
Ma teen nad vägevaks Issandas
ja nad kõnnivad tema nimes,
ütleb Issand.