1 Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast,
Boas nimi.
2 Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: „Lase ma lähen põllule ja
nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!” Ja ta
vastas temale: „Mine, mu tütar!”
3 Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt;
temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli
Elimeleki suguvõsast.
4 Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: „Issand olgu
teiega!” Ja nad vastasid temale: „Issand õnnistagu sind!”
5 Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate
ülevaatajaks: „Kelle noorik see on?”
6 Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning
ütles: „See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi
väljadelt;
7 ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate
järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult
pisut aega kodus olnud.”
8 Siis Boas ütles Rutile: „Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele
põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu
tüdrukutega!
9 Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma
olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine
lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!”
10 Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale:
„Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen
võõras?”
11 Ja Boas vastas ning ütles temale: „Küllap on mulle teada antud
kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas
sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde,
keda sa enne ei tundnud.
12 Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt,
Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!”
13 Ja Rutt ütles: „Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest
sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt,
kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline.”
14 Söögiajal ütles Boas temale: „Tule siia ja söö seda leiba ja
kasta oma paluke äädikasse!” Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas
ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri
jäi ülegi.
15 Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes:
„Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada!
16 Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta
neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!”
17 Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli
noppinud, ja sai ligi pool vakka otri.
18 Ja ta võttis need ja tuli linna ning ta ämm nägi, mis ta
oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale selle, mis jäi üle,
kui ta kõht oli täis saanud.
19 Ja ta ämm ütles temale: „Kus sa täna noppisid ja kus sa
töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!” Siis ta jutustas
oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: „Selle mehe nimi,
kelle juures ma täna töötasin, on Boas.”
20 Ja Noomi ütles oma miniale: „Õnnistagu teda Issand, kes pole
loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!” Ja Noomi ütles
temale: „See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa
lunastajaid.”
21 Siis ütles moabi naine Rutt: „Ta ütles mulle veel: Jää mu
sulaste seltsi, kes mul on, seni kui nad on lõpetanud kogu mu
lõikuse!”
22 Ja Noomi ütles Rutile, oma miniale: „See on hea, mu tütar, et sa
koos tema tüdrukutega välja lähed, siis ei tülitata sind teisel
põllul.”
23 Nii jäi Rutt Boase tüdrukute seltsi noppima, kuni lõppes odra- ja
nisulõikus; ja ta elas oma ämma juures.