10Iisrael ja Jumala õigusVennad, minu südamesoov ja eestpalve Jumala poole Iisraeli
laste eest on, et nad pääseksid.
Ma tunnistan neile, et neil on indu
Jumala suhtes, kuid mitte tunnetuse kohaselt;
sest nad ei mõista Jumala õigust ning, püüdes kehtestada oma
õigust, ei ole alistunud Jumala õigusele.
Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub.
Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õiguse kohta:
„Inimene, kes seda teeb, jääb elama selle kaudu.”
Ent õigus, mis tuleb usust, ütleb: „Ära ütle oma südames:
Kes läheb üles taevasse? - see tähendab Kristust alla tooma,
või: Kes läheb alla sügavusse? - see tähendab Kristust üles
tooma surnuist.”
Kuid mida see siis ütleb?
„Sõna on su lähedal,
sinu suus ja su südames.”
See on ususõna, mida me kuulutame.
Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma
südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind
päästetakse,
sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse
päästeks.
Sest Pühakiri ütleb: „Ükski, kes usub temasse, ei jää
häbisse.”
Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama
Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi
hüüavad.
Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.
Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei
ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad
ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata?
Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just
nagu on kirjutatud:
„Kui kaunid on nende jalad,
kes kuulutavad head rõõmusõnumit.”
Siiski mitte kõik ei ole saanud kuulekaks evangeeliumile. Sest Jesaja
ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?”
Järelikult, usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse
sõna kaudu.
Kuid ma küsin: Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on, sest:
„Kogu maale on kostnud nende hääl
ja ilmamaa äärteni nende sõnad.”
Kuid ma küsin: Kas Iisrael ei ole aru saanud? Mooses ise
ütleb esimesena:
„Ma teen teid kiivaks nende peale, kes ei ole rahvas,
ja teen teid vihaseks mõistmatu rahva peale.”
Jesaja aga ütleb julgemalt:
„Minu leidsid need, kes mind ei otsinud,
ma sain avalikuks neile, kes minu järgi ei küsinud.”
Aga Iisraeli kohta ta ütleb:
„Kogu päeva olen ma sirutanud oma käsi
sõnakuulmatu ja vasturääkiva rahva poole.”
laste eest on, et nad pääseksid.
Ma tunnistan neile, et neil on indu
Jumala suhtes, kuid mitte tunnetuse kohaselt;
sest nad ei mõista Jumala õigust ning, püüdes kehtestada oma
õigust, ei ole alistunud Jumala õigusele.
Sest Seaduse lõpp on Kristus, õiguseks igaühele, kes usub.
Sest Mooses kirjutab Seadusest tuleneva õiguse kohta:
„Inimene, kes seda teeb, jääb elama selle kaudu.”
Ent õigus, mis tuleb usust, ütleb: „Ära ütle oma südames:
Kes läheb üles taevasse? - see tähendab Kristust alla tooma,
või: Kes läheb alla sügavusse? - see tähendab Kristust üles
tooma surnuist.”
Kuid mida see siis ütleb?
„Sõna on su lähedal,
sinu suus ja su südames.”
See on ususõna, mida me kuulutame.
Kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand, ja oma
südames usud, et Jumal on ta üles äratanud surnuist, siis sind
päästetakse,
sest südamega usutakse õiguseks, suuga aga tunnistatakse
päästeks.
Sest Pühakiri ütleb: „Ükski, kes usub temasse, ei jää
häbisse.”
Ei ole ju erinevust juudi ja kreeklase vahel, sest seesama
Issand on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi
hüüavad.
Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse.
Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei
ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad
ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata?
Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just
nagu on kirjutatud:
„Kui kaunid on nende jalad,
kes kuulutavad head rõõmusõnumit.”
Siiski mitte kõik ei ole saanud kuulekaks evangeeliumile. Sest Jesaja
ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?”
Järelikult, usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse
sõna kaudu.
Kuid ma küsin: Kas nad ei ole siis kuulnud? Muidugi on, sest:
„Kogu maale on kostnud nende hääl
ja ilmamaa äärteni nende sõnad.”
Kuid ma küsin: Kas Iisrael ei ole aru saanud? Mooses ise
ütleb esimesena:
„Ma teen teid kiivaks nende peale, kes ei ole rahvas,
ja teen teid vihaseks mõistmatu rahva peale.”
Jesaja aga ütleb julgemalt:
„Minu leidsid need, kes mind ei otsinud,
ma sain avalikuks neile, kes minu järgi ei küsinud.”
Aga Iisraeli kohta ta ütleb:
„Kogu päeva olen ma sirutanud oma käsi
sõnakuulmatu ja vasturääkiva rahva poole.”