1 Taaveti palvelaul, mida ta laulis Issandale benjaminlase
Kuusi sõnade puhul.
2 Issand, mu Jumal!
Sinu juures ma otsin pelgupaika,
päästa mind kõigist mu tagakiusajaist
ja kisu mind ära nende käest,
3 et vaenlane ei rebiks mu hinge nagu lõvi
ega murraks, ilma et oleks päästjat!
4 Issand, mu Jumal!
Kui ma olen seda teinud,
kui mu käte küljes on ülekohus,
5 kui ma olen tasunud kurjaga sellele,
kes minuga pidas rahu -
ma olen ju tahtnud vabastada sedagi,
kes põhjuseta mind taga kiusas -,
6 siis ajagu vaenlane taga mu hinge
ja saagu see kätte,
tallaku maha mu elu
ja vajutagu mu au põrmu! Sela.
7 Tõuse, Issand, oma vihas,
astu üles mu rõhujate raevu vastu
ja ärka mulle abiks,
kes oled kohtu seadnud!
8 Rahvahõimude hulk ümbritsegu sind,
pöördu nende üle tagasi kõrgele!
9 Issand mõistab kohut rahvastele.
Mõista minule kohut, Issand,
mu õigluse järgi ja mu veatust mööda!
10 Lõppegu ometi õelate kurjus
ja kinnita õiget;
sest sina oled
südamete ja neerude läbikatsuja,
sina, õiglane Jumal!
11 Mu kilp on Jumala käes;
ta päästab need,
kes on õiglased südamelt.
12 Jumal on õiglane kohtumõistja
ja Jumal, kes iga päev ähvardab.
13 Kui keegi ei pöördu,
siis ta ihub oma mõõga,
tõmbab vinna oma ammu
ja sihib sellega.
14 Siis ta seab enesele valmis oma surmarelva
ja oma nooled teeb ta leekivaiks.
15 Vaata, see on lapsevaevas nurjatusega
ja rase vaevaga
ning toob vale ilmale.
16 Ta on kaevanud augu, on selle õõnestanud,
ja ta kukub iseenese tehtud kaevandisse.
17 Tema sünnitatud vaev tuleb tagasi
ta oma pea peale,
ja ta vägivald langeb
ta pealaele.
18 Ma tänan Issandat ta õigluse eest
ja laulan kiitust Issanda,
Kõigekõrgema nimele.
7
Jumal on õiglane kohtunik