1 Laulujuhatajale: Jedutuuni viisil; Taaveti laul.
2 Üksnes Jumala juures on mu hing vait,
tema käest tuleb mulle pääste.
3 Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik,
et ma sugugi ei kõigu.
4 Kaua te kipute ühe mehe kallale
ja lõhute kõik teda,
nagu oleks ta väljavajunud sein
või mahavarisenud müür?
5 Nemad vaid peavad nõu,
kuidas teda maha paisata tema kõrgusest;
valest on neil hea meel.
Oma suuga nad õnnistavad,
aga oma südames nad neavad.
Sela.
6 Üksnes Jumala juures ole, mu hing, vait,
sest temalt tuleb, mida ma ootan!
7 Üksnes tema on mu kalju ja mu pääste,
mu kindel varjupaik, et ma ei kõigu.
8 Jumala käes on mu pääste ja mu au;
mu jõu kalju, mu pelgupaik on Jumalas.
9 Lootke tema peale igal ajal, rahvas;
valage välja oma südamed tema ette:
Jumal on meile pelgupaigaks! Sela.
10 Ainult tuuleõhk on inimlapsed,
paljas vale on mehepojad;
kaalule pandult on nemad kõik
ühtekokku kergemad kui tuuleõhk.
11 Ärge pange oma lootust
vale ja riisumise peale,
ärge lootke tühja;
kui jõukus kasvab,
siis ärge pange seda mikski!
12 Kord on Jumal rääkinud;
kaks korda ma olen seda kuulnud,
et Jumalal on vägi,
13 ja et sinul, Issand, on heldus;
sest sa tasud igaühele ta tegusid mööda.
62
Jumal on ainus varjupaik