1 Laulujuhatajale: viisil „Tunnistuse liilia”; Taaveti
mõistulaul õpetuseks,
2 kui ta oli võidelnud Mesopotaamia ja Sooba süürlastega, ja
kui Joab tuli tagasi ja oli Soolaorus maha löönud kaksteist
tuhat edomlast.
3 Jumal, sa tõukasid meid ära
ja pillutasid meid laiali;
sa olid vihane,
aita meid jälle üles!
4 Sina panid maa vabisema,
sa lõhestasid selle;
paranda ta praod,
sest ta kõigub!
5 Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve;
sa jootsid meid uimastava veiniga.
6 Sa panid lipu lehvima neile,
kes sind kardavad,
et nad otsiksid varju ammu eest.
Sela.
7 Et pääseksid su armsad,
selleks aita oma parema käega
ja vasta meile!
8 Jumal on rääkinud oma pühamus:
„Ma tahan võidutseda,
jaotada Sekemi
ja mõõta ära Sukkoti oru.
9 Gilead on minu ja Manasse on minu,
Efraim on mu pea kaitse.
Juuda on mu valitsuskepp,
10 Moab on mu pesukauss,
Edomi peale ma viskan oma sandaali.
Vilistimaa, hõiska minule!”
11 Kes viib mu kindlasse linna?
Kes saadab mind Edomini?
12 Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära?
Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?!
13 Anna meile abi kitsikuses,
sest tühine on inimeste abi!
14 Jumalaga me teeme vägevaid tegusid
ja tema tallab maha meie rõhujad.
60
Abipalve sõjas