55Palve valelike vastuLaulujuhatajale: keelpillil mängida; Taaveti õpetuslaul.
Jumal, pane tähele mu palvet
ja ära peida ennast mu anumise eest!
Pane tähele mind ja vasta mulle!
Ma ekslen ümber ägades
ja jooksen uisapäisa
vaenlase hääle tõttu,
õela rõhumise pärast,
sest nad veeretavad mu peale nurjatust
ja vihas kiusavad nad mind taga.
Mu süda vabiseb mu sees
ja surma koledused on langenud mu peale.
Kartus ja värin tulid mu peale
ja õudus kattis mind.
Siis ma ütlesin:
Oh oleksid mul tuvi tiivad,
ma lendaksin minema
ja asuksin kuhugi elama.
Vaata, ma põgeneksin kaugele
ja viibiksin kõrbes. Sela.
Ma tõttaksin pääsema pakku
tuulepöörise, maru eest.
Hävita nad, Issand, sega nende keeled,
sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre,
nurjatus ja vaev on ta keskel.
Kadu on ta keskel ja ta turult
ei tagane rõhumine ja pettus.
Sest mitte vaenlane ei laima mind,
seda ma taluksin;
mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu,
tema eest ma peidaksin ennast,
vaid sina, inimene nagu mina,
mu sõber ja tuttav,
kellega meil oli armas osadus,
Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
Karaku surm nende kallale,
mingu nad elusalt alla surmavalda,
sest selge kurjus on nende elamuis,
nende põues!
Aga mina hüüan Jumala poole
ja Issand aitab mind.
Õhtul ja hommikul ja lõunaajal
ma kurdan ja ägan,
ja ta kuuleb mu häält.
Ta lunastab mu hinge
rahusse kallalekippujaist,
sest need on hulgani mu ümber.
Jumal kuuleb ja vastab neile,
tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela.
Sest nad ei muuda meelt
ega hakka kartma Jumalat.
See mees oli pistnud oma käed nende külge,
kes pidasid temaga rahu,
ta rikkus oma lepingut.
Pehmem kui või on tema suu,
aga südames ta tuleb kallale;
libedamad kui õli on tema sõnad,
kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
Heida Issanda peale oma koorem,
ja tema hoolitseb sinu eest;
ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
Jah, sina, Jumal,
tõukad nad hukatuse auku;
mõrtsukad ja petised
ei saa oma elupäevi poolegi peale.
Aga mina loodan sinu peale!
Jumal, pane tähele mu palvet
ja ära peida ennast mu anumise eest!
Pane tähele mind ja vasta mulle!
Ma ekslen ümber ägades
ja jooksen uisapäisa
vaenlase hääle tõttu,
õela rõhumise pärast,
sest nad veeretavad mu peale nurjatust
ja vihas kiusavad nad mind taga.
Mu süda vabiseb mu sees
ja surma koledused on langenud mu peale.
Kartus ja värin tulid mu peale
ja õudus kattis mind.
Siis ma ütlesin:
Oh oleksid mul tuvi tiivad,
ma lendaksin minema
ja asuksin kuhugi elama.
Vaata, ma põgeneksin kaugele
ja viibiksin kõrbes. Sela.
Ma tõttaksin pääsema pakku
tuulepöörise, maru eest.
Hävita nad, Issand, sega nende keeled,
sest ma näen linnas vägivalda ja riidu!
Ööd ja päevad nad käivad piki tema müüre,
nurjatus ja vaev on ta keskel.
Kadu on ta keskel ja ta turult
ei tagane rõhumine ja pettus.
Sest mitte vaenlane ei laima mind,
seda ma taluksin;
mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu,
tema eest ma peidaksin ennast,
vaid sina, inimene nagu mina,
mu sõber ja tuttav,
kellega meil oli armas osadus,
Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
Karaku surm nende kallale,
mingu nad elusalt alla surmavalda,
sest selge kurjus on nende elamuis,
nende põues!
Aga mina hüüan Jumala poole
ja Issand aitab mind.
Õhtul ja hommikul ja lõunaajal
ma kurdan ja ägan,
ja ta kuuleb mu häält.
Ta lunastab mu hinge
rahusse kallalekippujaist,
sest need on hulgani mu ümber.
Jumal kuuleb ja vastab neile,
tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela.
Sest nad ei muuda meelt
ega hakka kartma Jumalat.
See mees oli pistnud oma käed nende külge,
kes pidasid temaga rahu,
ta rikkus oma lepingut.
Pehmem kui või on tema suu,
aga südames ta tuleb kallale;
libedamad kui õli on tema sõnad,
kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
Heida Issanda peale oma koorem,
ja tema hoolitseb sinu eest;
ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
Jah, sina, Jumal,
tõukad nad hukatuse auku;
mõrtsukad ja petised
ei saa oma elupäevi poolegi peale.
Aga mina loodan sinu peale!