40Päästetu tänu ja palveLaulujuhatajale: Taaveti laul.
Ma ootasin Issandat suure ootusega;
ta kummardus mu poole
ja kuulis mu appihüüdmist
ja tõmbas mind üles õuduse august
ja paksust porist
ning asetas mu jalad kaljule
ja kinnitas mu sammud.
Ta pani mu suhu uue laulu,
kiituslaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja hakkavad kartma
ja lootma Issanda peale.
Õnnis on mees,
kes paneb oma lootuse Issanda peale
ega pöördu
ülbete ja valesse taganejate poole.
Palju oled sina, Issand, mu Jumal,
teinud imetegusid
ja mõelnud mõtteid meie kohta;
ei ole kedagi sinu sarnast.
Kui ma hakkaksin neid kuulutama
ja neist kõnelema,
siis oleks neid rohkem
kui jõuab ära lugeda.
Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi -
aga mu kõrvad oled sa avanud -,
põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.
Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen,
rullraamatus on minust kirjutatud.
Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega
ja sinu Seadus on mu südames.”
Ma jutlustan õiglust suures koguduses;
vaata, ma ei sule oma huuli,
Issand, sina tead seda!
Su õiglust ma ei varjanud oma südames,
sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin,
su heldust ja su tõde ma ei salga
suure koguduse ees.
Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust;
sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!
Sest lugematud õnnetused on mind piiranud,
kõik mu süüteod on mind kätte saanud -
mul puudub neist ülevaade,
neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas
ja mu süda kaotab julguse.
Issand, olgu sulle meelepärane mind vabastada!
Tõtta mulle appi, Issand!
Häbenegu ja kohmetugu nad kõik,
kes püüavad hävitada mu hinge;
taganegu ja jäägu häbisse need,
kellele meeldib mu õnnetus!
Vallaku jubedus oma häbitööst neid,
kes mulle ütlevad: „Paras, paras!”
Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik,
kes otsivad sind;
kes armastavad sinu päästet,
need öelgu alati:
„Suur on Issand!”
Mina olen vilets ja vaene,
aga Issand mõtleb mu peale!
Sina oled mu abi ja mu päästja!
Mu Jumal, ära viivita!
Ma ootasin Issandat suure ootusega;
ta kummardus mu poole
ja kuulis mu appihüüdmist
ja tõmbas mind üles õuduse august
ja paksust porist
ning asetas mu jalad kaljule
ja kinnitas mu sammud.
Ta pani mu suhu uue laulu,
kiituslaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja hakkavad kartma
ja lootma Issanda peale.
Õnnis on mees,
kes paneb oma lootuse Issanda peale
ega pöördu
ülbete ja valesse taganejate poole.
Palju oled sina, Issand, mu Jumal,
teinud imetegusid
ja mõelnud mõtteid meie kohta;
ei ole kedagi sinu sarnast.
Kui ma hakkaksin neid kuulutama
ja neist kõnelema,
siis oleks neid rohkem
kui jõuab ära lugeda.
Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi -
aga mu kõrvad oled sa avanud -,
põletus- ja patuohvrit sa ei nõua.
Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen,
rullraamatus on minust kirjutatud.
Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega
ja sinu Seadus on mu südames.”
Ma jutlustan õiglust suures koguduses;
vaata, ma ei sule oma huuli,
Issand, sina tead seda!
Su õiglust ma ei varjanud oma südames,
sinu ustavusest ja su abist ma rääkisin,
su heldust ja su tõde ma ei salga
suure koguduse ees.
Sina, Issand, ära keela mulle oma halastust;
sinu arm ja su ustavus hoidku mind alati!
Sest lugematud õnnetused on mind piiranud,
kõik mu süüteod on mind kätte saanud -
mul puudub neist ülevaade,
neid on rohkem kui juuksekarvu mu peas
ja mu süda kaotab julguse.
Issand, olgu sulle meelepärane mind vabastada!
Tõtta mulle appi, Issand!
Häbenegu ja kohmetugu nad kõik,
kes püüavad hävitada mu hinge;
taganegu ja jäägu häbisse need,
kellele meeldib mu õnnetus!
Vallaku jubedus oma häbitööst neid,
kes mulle ütlevad: „Paras, paras!”
Olgu rõõmsad ja rõõmutsegu sinus kõik,
kes otsivad sind;
kes armastavad sinu päästet,
need öelgu alati:
„Suur on Issand!”
Mina olen vilets ja vaene,
aga Issand mõtleb mu peale!
Sina oled mu abi ja mu päästja!
Mu Jumal, ära viivita!