1 Taaveti laul; templi pühitsemise lauluviis.
2 Sind, Issand, ma ülistan,
sest sa oled mind toonud välja hädast
ega ole lasknud mu vaenlasi
rõõmutseda minu pärast.
3 Issand, mu Jumal,
ma kisendasin su poole
ja sa tegid mu terveks.
4 Issand, sina tõid mu hinge
välja surmavallast,
sa elustasid mind nende hulgast,
kes lähevad alla hauda.
5 Laulge kiitust Issandale,
teie, tema vagad,
ja ülistage tema püha mälestust!
6 Sest tema viha kestab silmapilgu,
aga ta lahkus kogu eluaja;
õhtul jääb nutt varaks,
kuid hommikul on hõiskamine.
7 Aga ma mõtlesin heas põlves olles:
Mina ei kõigu iialgi!
8 Issand, sina tegid oma heas meeles
kindlaks minu kui mäe,
kuid sa peitsid oma palge
ja ma tundsin hirmu.
9 Issand, sinu poole ma hüüdsin
ja oma Issandat ma anusin:
10 „Mis kasu on mu verest,
kui ma lähen hauda?
Kas põrm hakkab sind tänama?
Kas ta kuulutab sinu ustavust?
11 Kuule, Issand, ja ole mulle armuline;
ole, Issand, minu aitaja!”
12 Sina muutsid mu kaebuse
mulle ringtantsuks;
sa vallandasid kotiriide mu seljast
ja panid rõõmu mulle vööks,
13 et mu hing laulaks sulle kiitust
ega vaikiks.
Issand, mu Jumal,
ma tahan sind tänada igavesti!
30
Tänu surmast päästmise eest