23Hea karjaneTaaveti laul.
Issand on mu karjane,
mul pole millestki puudust.
Haljale aasale paneb ta mind lebama,
hingamisveele saadab ta mind;
tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiguse rööbastesse
oma nime pärast.
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,
ei karda ma kurja,
sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau,
need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua
mu vastaste silma all;
sa võiad mu pead õliga,
mu karikas on pilgeni täis.
Ainult headus ja heldus
järgivad mind kõik mu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta eluajaks.
Issand on mu karjane,
mul pole millestki puudust.
Haljale aasale paneb ta mind lebama,
hingamisveele saadab ta mind;
tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiguse rööbastesse
oma nime pärast.
Ka kui ma kõnniksin pimedas orus,
ei karda ma kurja,
sest sina oled minuga;
su karjasekepp ja su sau,
need trööstivad mind.
Sa katad mu ette laua
mu vastaste silma all;
sa võiad mu pead õliga,
mu karikas on pilgeni täis.
Ainult headus ja heldus
järgivad mind kõik mu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta eluajaks.