1 Paabeli jõgede kaldail,
seal me istusime ja nutsime,
kui mõtlesime Siionile.
2 Remmelgate otsa, mis seal olid,
me riputasime oma kandled.
3 Sest seal küsisid meilt
meie vangiviijad laulu sõnu
ja meie piinajad rõõmulaule:
„Laulge meile Siioni laule!”
4 Kuidas me võime laulda
Issanda laulu võõral pinnal?
5 Kui ma sind unustan, Jeruusalemm,
siis ununegu mu parem käsi!
6 Jäägu mu keel kinni suulae külge,
kui ma sinule ei mõtleks,
kui ma ei paneks Jeruusalemma
oma ülemaks rõõmuks!
7 Tuleta meelde, Issand,
Jeruusalemma hukatuse päeva
Edomi laste vastu, kes ütlesid:
„Kiskuge maha, kiskuge alusmüürini maha,
mis on temas!”
8 Paabeli tütar, sa laastatav!
Õnnis on see, kes sulle tasub sedamööda,
kuidas sa meile oled teinud.
9 Õnnis on see, kes võtab su väikesed lapsed
ja rabab nad vastu kaljut.
137
Nutulaul Paabeli vangipõlves