1 Laulujuhatajale: kaheksandal helil; Taaveti laul.
2 Päästa, Issand,
sest vagad on lõppenud
ja ustavad on otsa saanud
inimlaste seast!
3 Nemad räägivad tühja üksteisega,
räägivad libedate huultega,
kahepaikse südamega.
4 Hävitagu Issand
kõik libedad huuled,
keeled, mis räägivad kõrke asju,
5 kes ütlevad:
„Oma keele tõttu me oleme tugevad,
meie huuled on meie võimuses,
kes on meile isandaks?”
6 „Viletsate rõhumise,
vaeste ägamise pärast
tõusen ma nüüd üles,”
ütleb Issand,
„ma toon pääste sellele,
kes hingeldab.”
7 Issanda kõned on puhtad kõned,
need on hõbe,
mis savist ahjus sulatatud
ja seitsmekordselt puhastatud.
8 Sina, Issand, kaitsed neid;
sa hoiad neid igavesti
selle põlve rahva eest.
9 Õelad käivad toredasti ringi,
kui nurjatus inimlastes ennast ülendab.
12
Abipalve libekeelsete vastu