105Jumala muistsete tegude ülistusTänage Issandat, kuulutage tema nime,
tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
Laulge temale, mängige temale,
kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest,
rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Nõudke Issandat ja tema võimsust,
otsige alati tema palet!
Meenutage tema tehtud imetegusid,
tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
te Aabrahami, tema sulase sugu,
te Jaakobi, tema valitu lapsed!
Tema, Issand, on meie Jumal,
tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
Ta peab igavesti meeles oma lepingut,
sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga,
ja oma vannet Iisakile.
Ta seadis selle Jaakobile määruseks,
Iisraelile igaveseks lepinguks.
Ta ütles: „Sinule ma annan Kaananimaa,
see on teie pärisosa!”,
kui neid oli väike hulgake
ja nad olid seal ainult pisut aega
ning võõrastena elanud.
Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde,
ühest riigist teise rahva juurde.
Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha
ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
„Minu võituid ärge puudutage
ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!”
Ja ta kutsus nälja maa peale,
lõpetas kõik leivajätku.
Ta läkitas nende eele mehe:
Joosep müüdi orjaks.
Tema jalgu vaevati pakus,
ta kaelgi pandi raudu,
kuni Issanda sõna läks täide,
tema kõne tegi ta puhtaks.
Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti,
rahvaste valitseja laskis ta valla.
Ta pani tema isandaks oma koja üle
ja kogu oma omandi valitsejaks,
nõnda et ta oma tahtmist mööda
võis sundida tema vürste
ja õpetada tarkust tema vanemaile.
Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse
ja Jaakob elas võõrana Haami maal.
Ja Issand suurendas väga oma rahvast
ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.
Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast,
ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.
Ta läkitas Moosese, oma sulase,
ja Aaroni, kelle ta oli valinud.
Nemad tegid tema tunnustähti
ja imetegusid Haami maal.
Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks,
ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.
Ta muutis nende veed vereks,
ta suretas nende kalad.
Nende maa kubises konnadest,
nende kuningate kambriteski oli neid.
Ta käskis, ja siis tuli parme
ja sääski kogu nende maadele.
Ta andis neile rahet vihma asemel
ja saatis tuleleeke nende maale.
Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud
ning murdis kõik puud nende maal.
Ta käskis, ja tuli lugematul arvul
rohutirtse ja söödikuid,
ja need sõid kõik rohu nende maal
ja neelasid nende põllu vilja.
Tema lõi maha ka kõik
esmasündinud nende maal,
kõik nende mehejõu esmikud.
Siis ta viis nad välja
koos hõbeda ja kullaga,
ega olnud ühtegi,
kes oleks komistanud
nende suguharude seas.
Egiptus rõõmustas nende ära minnes,
sest hirm nende pärast oli teda vallanud.
Tema laotas pilve nende katteks
ja tule valgustama ööd.
Nad palusid, ja ta tõi vutte
ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
Ta avas kalju ja vesi jooksis;
see jooksis jõena põuasel maal.
Sest tema pidas meeles oma püha sõna
ja oma sulast Aabrahami.
Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega
ja oma valitud hõiskamisega.
Ja ta andis neile paganarahvaste maad
ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
et nad peaksid tema määrusi
ja hoiaksid tema Seadust.
Halleluuja!
tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
Laulge temale, mängige temale,
kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest,
rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Nõudke Issandat ja tema võimsust,
otsige alati tema palet!
Meenutage tema tehtud imetegusid,
tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
te Aabrahami, tema sulase sugu,
te Jaakobi, tema valitu lapsed!
Tema, Issand, on meie Jumal,
tema kohtuotsused on igal pool maailmas.
Ta peab igavesti meeles oma lepingut,
sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga,
ja oma vannet Iisakile.
Ta seadis selle Jaakobile määruseks,
Iisraelile igaveseks lepinguks.
Ta ütles: „Sinule ma annan Kaananimaa,
see on teie pärisosa!”,
kui neid oli väike hulgake
ja nad olid seal ainult pisut aega
ning võõrastena elanud.
Ja nad rändasid rahva juurest rahva juurde,
ühest riigist teise rahva juurde.
Tema ei lasknud ühtegi inimest neile liiga teha
ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
„Minu võituid ärge puudutage
ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!”
Ja ta kutsus nälja maa peale,
lõpetas kõik leivajätku.
Ta läkitas nende eele mehe:
Joosep müüdi orjaks.
Tema jalgu vaevati pakus,
ta kaelgi pandi raudu,
kuni Issanda sõna läks täide,
tema kõne tegi ta puhtaks.
Siis kuningas läkitas ja päästis ta lahti,
rahvaste valitseja laskis ta valla.
Ta pani tema isandaks oma koja üle
ja kogu oma omandi valitsejaks,
nõnda et ta oma tahtmist mööda
võis sundida tema vürste
ja õpetada tarkust tema vanemaile.
Nõnda tuli Iisrael Egiptusesse
ja Jaakob elas võõrana Haami maal.
Ja Issand suurendas väga oma rahvast
ning tegi ta tugevamaks tema rõhujaist.
Ta pani ahistajate südame vihkama oma rahvast,
ja salakavalust pidama tema sulaste vastu.
Ta läkitas Moosese, oma sulase,
ja Aaroni, kelle ta oli valinud.
Nemad tegid tema tunnustähti
ja imetegusid Haami maal.
Ta läkitas pimeduse, tegi maa pimedaks,
ja nad ei tõrkunud vastu tema sõnale.
Ta muutis nende veed vereks,
ta suretas nende kalad.
Nende maa kubises konnadest,
nende kuningate kambriteski oli neid.
Ta käskis, ja siis tuli parme
ja sääski kogu nende maadele.
Ta andis neile rahet vihma asemel
ja saatis tuleleeke nende maale.
Ta lõi maha nende viinapuud ja viigipuud
ning murdis kõik puud nende maal.
Ta käskis, ja tuli lugematul arvul
rohutirtse ja söödikuid,
ja need sõid kõik rohu nende maal
ja neelasid nende põllu vilja.
Tema lõi maha ka kõik
esmasündinud nende maal,
kõik nende mehejõu esmikud.
Siis ta viis nad välja
koos hõbeda ja kullaga,
ega olnud ühtegi,
kes oleks komistanud
nende suguharude seas.
Egiptus rõõmustas nende ära minnes,
sest hirm nende pärast oli teda vallanud.
Tema laotas pilve nende katteks
ja tule valgustama ööd.
Nad palusid, ja ta tõi vutte
ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
Ta avas kalju ja vesi jooksis;
see jooksis jõena põuasel maal.
Sest tema pidas meeles oma püha sõna
ja oma sulast Aabrahami.
Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega
ja oma valitud hõiskamisega.
Ja ta andis neile paganarahvaste maad
ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
et nad peaksid tema määrusi
ja hoiaksid tema Seadust.
Halleluuja!