8Esra loeb rahvale SeadustSiis kogunes terve rahvas nagu üks mees Veevärava esisele
väljakule, ja nad ütlesid kirjatundjale Esrale, et ta tooks Moosese
Seaduse raamatu, mille Issand Iisraelile oli andnud.
Ja preester Esra tõi Seaduse koguduse ette, niihästi meeste
kui naiste ette, ja kõigi ette, kes mõistsid kuulata, seitsmenda kuu
esimesel päeval.
Ja ta luges seda Veevärava esisel väljakul koidust keskpäevani
meeste ja naiste ning arusaajate ees; ja kogu rahva tähelepanu oli
suunatud Seaduse raamatule.
Ja Esra, kirjatundja, seisis puust laval, mis selleks oli
ehitatud, ja tema kõrval seisid Mattitja, Sema, Anaja, Uurija,
Hilkija ja Maaseja paremal pool, ja Pedaja, Miisael, Malkija, Haasum,
Hasbaddana, Sakarja ja Mesullam vasakul pool.
Ja Esra avas raamatu kogu rahva nähes, sest ta seisis kõrgemal
kui kõik muu rahvas; ja kui ta selle avas, tõusis kogu rahvas püsti.
Ja Esra kiitis Issandat, suurt Jumalat, ja kogu rahvas vastas
käsi tõstes: „Aamen, aamen!” Ja nad põlvitasid ning heitsid Issanda
ette silmili maha.
Ja Jeesua, Baani, Seerebja, Jaamin, Akkub, Sabbetai, Hoodija,
Maaseja, Keliita, Asarja, Joosabad, Haanan, Pelaja, leviidid,
õpetasid rahvale Seadust ja rahvas seisis püsti.
Ja nad lugesid raamatut, Jumala Seadust, peatükkide kaupa ja
andsid seletust, nõnda et loetust aru saadi.
Ja Nehemja, kes oli maavalitseja, ja preester Esra, kirjatundja,
ja leviidid, kes rahvast õpetasid, ütlesid kogu rahvale: „See päev
on pühitsetud Issandale, teie Jumalale. Ärge leinake ja ärge nutke!”
Sest kogu rahvas nuttis, kui nad Seaduse sõnu kuulsid.
Ja ta ütles neile: „Minge sööge rasvaseid roogi ja jooge
magusaid jooke, ja läkitage osa neile, kellel midagi ei ole
valmistatud! Sest see päev on pühitsetud meie Issandale. Ja ärge
kurvastage, sest rõõm Issandast on teie ramm!”
Ja leviidid vaigistasid rahvakogu, öeldes: „Rahunege, sest see
päev on püha! Ja ärge kurvastage!”
Siis läks kogu rahvas sööma ja jooma, läkitama teistelegi osa
ja pidama suurt rõõmupidu, sest nad mõistsid sõnu, mis neile oli
teatavaks tehtud.
Ja teisel päeval tulid kokku kogu rahva perekondade peamehed,
preestrid ja leviidid kirjatundja Esra juurde Seaduse sõnu tundma
õppima.
Ja nad leidsid Seaduses, mille Issand Moosese läbi oli
andnud, kirjutatud olevat, et Iisraeli lapsed pidid pühade ajal
seitsmendas kuus elama lehtmajades,
ja et kõigis nende linnades ja Jeruusalemmas pidi kuulutatama
ja hüütama, öeldes: „Minge mägedele ja tooge õlipuu või metsõlipuu
oksi ja mürdi, palmi või muu leherikka puu oksi lehtmajade
tegemiseks, nagu on kirjutatud!”
Ja rahvas läks ja tõi ning tegi enesele lehtmaju, igaüks oma
katusele ja õue ja Jumala koja õuedesse, Veevärava väljakule ja
Efraimi värava väljakule.
Ja terve kogudus, kes vangist oli tagasi tulnud, tegi lehtmaju
ja elas lehtmajades, sest Joosua, Nuuni poja päevist selle päevani ei
olnud Iisraeli lapsed nõnda teinud. Ja rõõm oli väga suur.
Ja Jumala Seaduse raamatut loeti iga päev, esimesest
päevast viimase päevani. Ja nad pidasid püha seitse päeva, ja
kaheksandal päeval oli lõpetuspüha seatud viisi järgi.
väljakule, ja nad ütlesid kirjatundjale Esrale, et ta tooks Moosese
Seaduse raamatu, mille Issand Iisraelile oli andnud.
Ja preester Esra tõi Seaduse koguduse ette, niihästi meeste
kui naiste ette, ja kõigi ette, kes mõistsid kuulata, seitsmenda kuu
esimesel päeval.
Ja ta luges seda Veevärava esisel väljakul koidust keskpäevani
meeste ja naiste ning arusaajate ees; ja kogu rahva tähelepanu oli
suunatud Seaduse raamatule.
Ja Esra, kirjatundja, seisis puust laval, mis selleks oli
ehitatud, ja tema kõrval seisid Mattitja, Sema, Anaja, Uurija,
Hilkija ja Maaseja paremal pool, ja Pedaja, Miisael, Malkija, Haasum,
Hasbaddana, Sakarja ja Mesullam vasakul pool.
Ja Esra avas raamatu kogu rahva nähes, sest ta seisis kõrgemal
kui kõik muu rahvas; ja kui ta selle avas, tõusis kogu rahvas püsti.
Ja Esra kiitis Issandat, suurt Jumalat, ja kogu rahvas vastas
käsi tõstes: „Aamen, aamen!” Ja nad põlvitasid ning heitsid Issanda
ette silmili maha.
Ja Jeesua, Baani, Seerebja, Jaamin, Akkub, Sabbetai, Hoodija,
Maaseja, Keliita, Asarja, Joosabad, Haanan, Pelaja, leviidid,
õpetasid rahvale Seadust ja rahvas seisis püsti.
Ja nad lugesid raamatut, Jumala Seadust, peatükkide kaupa ja
andsid seletust, nõnda et loetust aru saadi.
Ja Nehemja, kes oli maavalitseja, ja preester Esra, kirjatundja,
ja leviidid, kes rahvast õpetasid, ütlesid kogu rahvale: „See päev
on pühitsetud Issandale, teie Jumalale. Ärge leinake ja ärge nutke!”
Sest kogu rahvas nuttis, kui nad Seaduse sõnu kuulsid.
Ja ta ütles neile: „Minge sööge rasvaseid roogi ja jooge
magusaid jooke, ja läkitage osa neile, kellel midagi ei ole
valmistatud! Sest see päev on pühitsetud meie Issandale. Ja ärge
kurvastage, sest rõõm Issandast on teie ramm!”
Ja leviidid vaigistasid rahvakogu, öeldes: „Rahunege, sest see
päev on püha! Ja ärge kurvastage!”
Siis läks kogu rahvas sööma ja jooma, läkitama teistelegi osa
ja pidama suurt rõõmupidu, sest nad mõistsid sõnu, mis neile oli
teatavaks tehtud.
Ja teisel päeval tulid kokku kogu rahva perekondade peamehed,
preestrid ja leviidid kirjatundja Esra juurde Seaduse sõnu tundma
õppima.
Ja nad leidsid Seaduses, mille Issand Moosese läbi oli
andnud, kirjutatud olevat, et Iisraeli lapsed pidid pühade ajal
seitsmendas kuus elama lehtmajades,
ja et kõigis nende linnades ja Jeruusalemmas pidi kuulutatama
ja hüütama, öeldes: „Minge mägedele ja tooge õlipuu või metsõlipuu
oksi ja mürdi, palmi või muu leherikka puu oksi lehtmajade
tegemiseks, nagu on kirjutatud!”
Ja rahvas läks ja tõi ning tegi enesele lehtmaju, igaüks oma
katusele ja õue ja Jumala koja õuedesse, Veevärava väljakule ja
Efraimi värava väljakule.
Ja terve kogudus, kes vangist oli tagasi tulnud, tegi lehtmaju
ja elas lehtmajades, sest Joosua, Nuuni poja päevist selle päevani ei
olnud Iisraeli lapsed nõnda teinud. Ja rõõm oli väga suur.
Ja Jumala Seaduse raamatut loeti iga päev, esimesest
päevast viimase päevani. Ja nad pidasid püha seitse päeva, ja
kaheksandal päeval oli lõpetuspüha seatud viisi järgi.