3Niineve täielik hävingHäda veresüüga linnale,
kuhjaga täis valet ja röövimist!
Ei lakka mahamurdmine.
Kuule! Piitsaplaks ja rattamürin,
kihutavad hobused ja rappuvad vankrid.
Ratsud ajavad end püsti,
mõõgad sähvivad ja piigid välguvad.
Ja mahalööduid on palju,
laipu on määratu hulk,
korjustel pole lõppu,
korjuste otsa komistatakse.
Ja seda kõike selle veetlevalt ilusa,
nõiduses osava hoora arvutu hooratöö pärast,
kes oma hooratöödega võrgutas rahvaid,
ja nõidustega suguvõsasid.
Vaata, ma tulen sulle kallale,
ütleb vägede Issand.
Ma tõstan su hõlmad üle su näo
ja näitan rahvaile su alastiolekut,
kuningriikidele su häbistust.
Ma viskan su peale jäledaid asju,
häbistan sind ja panen sind silmaimeks.
Siis põgenevad su juurest kõik,
kes sind näevad, ja ütlevad:
„Niineve on hävitatud!”
Kes peaks teda kahetsema?
Kust ma otsin talle trööstijaid?
Kas sa oled parem Noo-Aamonist,
kes asus jõgede ääres, ümberringi vesi,
kraaviks meri, müüriks meri?
Etioopia ja Egiptus olid ta otsatu jõud,
Puut ja liibüalased olid ta aitajad.
Siiski pidi ta minema asumisele,
ta läks vangi.
Temagi lapsed rebiti tükkideks
igal tänavanurgal,
tema auliste pärast heideti liisku
ja kõik ta suurnikud pandi ahelaisse.
Sinagi joobud, jääd oimetuks,
sinagi pead otsima pelgupaika
vaenlase eest.
Kõik su kindlused on
nagu varajaste marjadega viigipuud:
kui neid raputatakse,
langevad marjad sööjale suhu.
Vaata, sinu sõjavägi su sees
on nagu naised.
Su maa väravad tehakse
su vaenlastele pärani lahti.
Tuli põletab su riivid.
Võta enesele piiramisajaks vett,
tugevda oma kindlustusi,
astu savisse ja sõtku savi,
haara telliskivide vorm!
Seal neelab sind tuli,
hävitab mõõk,
see sööb sind otsekui rohutirtsu vastne.
Olgugi sind nii palju nagu vastseid,
olgugi sind nii palju nagu rohutirtse,
olgugi et oled enesele soetanud kaupmehi
rohkem kui taevatähti -
vastne ajab kesta ja lendab ära.
Sul on valvureid nagu rohutirtse
ja kirjutajaid rohutirtsude parvena,
kes asuvad aedade ääres külmal päeval;
kui päike tõuseb, siis nad põgenevad
ja ükski ei tea nende asupaika.
Su karjased tukuvad, Assuri kuningas,
su aulised istuvad jõude,
su rahvas pillutatakse mägedele
ja kogujat ei ole.
Ei ole paranemist su vigastusel,
su haav teeb haiget.
Kõik, kes kuulevad sinust sõnumit,
plaksutavad sinu pärast käsi.
Sest kellest ei ole sinu kurjus
lakkamata üle käinud?
kuhjaga täis valet ja röövimist!
Ei lakka mahamurdmine.
Kuule! Piitsaplaks ja rattamürin,
kihutavad hobused ja rappuvad vankrid.
Ratsud ajavad end püsti,
mõõgad sähvivad ja piigid välguvad.
Ja mahalööduid on palju,
laipu on määratu hulk,
korjustel pole lõppu,
korjuste otsa komistatakse.
Ja seda kõike selle veetlevalt ilusa,
nõiduses osava hoora arvutu hooratöö pärast,
kes oma hooratöödega võrgutas rahvaid,
ja nõidustega suguvõsasid.
Vaata, ma tulen sulle kallale,
ütleb vägede Issand.
Ma tõstan su hõlmad üle su näo
ja näitan rahvaile su alastiolekut,
kuningriikidele su häbistust.
Ma viskan su peale jäledaid asju,
häbistan sind ja panen sind silmaimeks.
Siis põgenevad su juurest kõik,
kes sind näevad, ja ütlevad:
„Niineve on hävitatud!”
Kes peaks teda kahetsema?
Kust ma otsin talle trööstijaid?
Kas sa oled parem Noo-Aamonist,
kes asus jõgede ääres, ümberringi vesi,
kraaviks meri, müüriks meri?
Etioopia ja Egiptus olid ta otsatu jõud,
Puut ja liibüalased olid ta aitajad.
Siiski pidi ta minema asumisele,
ta läks vangi.
Temagi lapsed rebiti tükkideks
igal tänavanurgal,
tema auliste pärast heideti liisku
ja kõik ta suurnikud pandi ahelaisse.
Sinagi joobud, jääd oimetuks,
sinagi pead otsima pelgupaika
vaenlase eest.
Kõik su kindlused on
nagu varajaste marjadega viigipuud:
kui neid raputatakse,
langevad marjad sööjale suhu.
Vaata, sinu sõjavägi su sees
on nagu naised.
Su maa väravad tehakse
su vaenlastele pärani lahti.
Tuli põletab su riivid.
Võta enesele piiramisajaks vett,
tugevda oma kindlustusi,
astu savisse ja sõtku savi,
haara telliskivide vorm!
Seal neelab sind tuli,
hävitab mõõk,
see sööb sind otsekui rohutirtsu vastne.
Olgugi sind nii palju nagu vastseid,
olgugi sind nii palju nagu rohutirtse,
olgugi et oled enesele soetanud kaupmehi
rohkem kui taevatähti -
vastne ajab kesta ja lendab ära.
Sul on valvureid nagu rohutirtse
ja kirjutajaid rohutirtsude parvena,
kes asuvad aedade ääres külmal päeval;
kui päike tõuseb, siis nad põgenevad
ja ükski ei tea nende asupaika.
Su karjased tukuvad, Assuri kuningas,
su aulised istuvad jõude,
su rahvas pillutatakse mägedele
ja kogujat ei ole.
Ei ole paranemist su vigastusel,
su haav teeb haiget.
Kõik, kes kuulevad sinust sõnumit,
plaksutavad sinu pärast käsi.
Sest kellest ei ole sinu kurjus
lakkamata üle käinud?