1 Ja Jeesus hakkas taas neile mõistu kõnelema:
2 „Taevariik on kuninga sarnane, kes tegi oma pojale pulmad.
3 Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulmapeole paluma, aga need
ei tahtnud tulla.
4 Taas ta läkitas teisi sulaseid: „Öelge kutsutuile: Vaata,
mu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumveised on tapetud
ja kõik on valmis, tulge pulma!”
5 Aga kutsutud ei hoolinud sellest ja läksid ära, kes oma
põllule, kes oma kaubale,
6 mõned aga võtsid sulased kinni, teotasid neid ja tapsid
nad ära.
7 Kuningas vihastas ja saatis oma sõjaväed, hukkas
need mõrtsukad ja süütas põlema nende linna.
8 Siis ta ütles oma sulastele: „Pulmad on küll valmis, aga
kutsutud ei olnud seda väärt.
9 Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes
leiate!”
10 Ja sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda
leidsid, nii halbu kui häid, ning pulmakoda sai täis pidulisi.
11 Aga kui kuningas astus sisse pidulisi vaatama, nägi ta
seal inimest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
12 Ja ta ütles talle: „Sõber, kuidas sina oled tulnud siia
ilma pulmarõivata?” Aga see ei saanud sõnagi suust.
13 Siis kuningas ütles teenijatele: „Siduge tema jalad ja
käed ning visake ta välja pimedusse!” Seal on ulgumine ja
hammaste kiristamine.
14 Sest paljud on kutsutud, aga vähesed valitud.”
15 Siis variserid läksid ja võtsid nõuks Jeesus ta
sõnadest lõksu püüda.
16 Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid koos
heroodeslastega ütlema: „Õpetaja, me teame, et sa oled tõemeelne
ja õpetad Jumala teed tões ja sa ei hooli kellestki, sest
sa ei vaata inimese isikule.
17 Ütle nüüd meile, mis sa arvad, kas keisrile peab andma
pearaha või ei?”
18 Aga Jeesus ütles nende kurjust ära tundes: „Mis te mind
kiusate, silmakirjatsejad?
19 Näidake mulle maksuraha!” Nemad tõidki ta kätte teenari.
20 Ja ta küsis neilt: „Kelle pilt ja kiri sellel on?”
21 Nad ütlesid temale: „Keisri.” Siis ta ütles neile: „Andke
nüüd keisrile keisri oma tagasi ja Jumalale Jumala oma!”
22 Seda kuuldes nad hämmastusid ja lahkusid, jättes ta
sinnapaika.
23 Tolsamal päeval astusid Jeesuse juurde saduserid, kes
ütlesid, et surnuist ülestõusmist ei ole olemas, ja küsisid
temalt:
24 „Õpetaja, Mooses ütles: Kui keegi sureb, ilma et tal oleks
lapsi, siis ta vend peab abielluma oma surnud venna naisega ja
soetama sugu vennale.
25 Meie pool oli seitse venda. Esimene võttis naise, kuid
suri. Ja et tal ei olnud järglast, siis jättis ta naise oma
vennale.
26 Nõndasamuti ka teine ja kolmas kuni seitsmendani.
27 Pärast kõiki suri see naine.
28 Ülestõusmisel nüüd: kelle naine nendest seitsmest peab ta
olema? Ta on ju olnud nende kõikide oma.”
29 Jeesus aga vastas neile: „Te eksite, kuna ei tunne pühi kirju
ega Jumala väge.
30 Ülestõusmisel ju ei võeta naisi ega minda mehele, vaid ollakse nagu
inglid taevas.
31 Aga surnute ülestõusmisest - kas te ei ole lugenud, mida
Jumal teile on rääkinud:
32 Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi
Jumal. Jumal ei ole surnute, vaid elavate Jumal.”
33 Seda kuuldes rahvas hämmastus tema õpetusest.
34 Aga kui variserid said kuulda, et Jeesus oli sulgenud
saduseride suu, kogunesid nad sinna.
35 Ja üks seadusetundja nende seast küsis teda kiusates:
36 „Õpetaja, milline käsk Seaduses on suurim?”
37 Jeesus vastas talle: „Armasta Issandat, oma Jumalat,
kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega!
38 See ongi suurim ja esimene käsk.
39 Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu
iseennast!
40 Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid.”
41 Aga kui variserid olid koos, küsis Jeesus neilt:
42 „Mida te arvate Messia kohta: kelle poeg ta on?” Nad
ütlesid talle: „Taaveti.”
43 Tema lausus neile: „Kuidas siis Taavet vaimus hüüab teda
Issandaks:
44 Issand ütles mu Issandale:
Istu mu paremale käele,
kuni ma panen su vaenlased sinu jalge alla!?
45 Kui nüüd Taavet hüüab teda Issandaks, kuidas ta siis
on tema poeg?”
46 Ja ükski ei suutnud talle vastata sõnagi ja keegi ei julgenud
sellest päevast peale teda enam küsitleda.