1 Sel päeval läks Jeesus kodunt välja ja istus järve äärde.
2 Ja tema juurde kogunes suur rahvahulk, nii et ta pidi
astuma paati ning sinna istuma. Kõik rahvas seisis kaldal
3 ja tema rääkis neile palju asju tähendamissõnadega. Ta ütles:„Vaata, külvaja läks välja külvama.
4 Ja külvamisel pudenes osa seemet tee äärde ning linnud
tulid ja nokkisid selle.
5 Aga osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda,
ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda.
6 Ent päikese tõustes see närtsis ja kuivas ära, sest sel
polnud juurt.
7 Osa seemet kukkus ohakate sekka ning ohakad sirgusid ja
lämmatasid selle.
8 Aga osa kukkus heasse mulda ning kandis vilja, mõni
sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet.
9 Kel kõrvad on, kuulgu!”
10 Jüngrid astusid Jeesuse juurde ning küsisid temalt: „Miks sa
räägid neile tähendamissõnadega?”
11 Ja Jeesus kostis: „Teile on antud mõista taevariigi
saladusi, neile aga ei ole,
12 sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui
küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis
tal on.
13 Ma räägin neile tähendamissõnadega sellepärast, et
nad vaadates ei näe ja kuuldes ei kuule ega mõista.
14 Ja nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, mis ütleb:
„Kuuldes te kuulete ega mõista,
vaadates vaatate ega näe.
15 Sest selle rahva süda on kalestunud
ja nad kuulevad kõrvadega raskesti
ja sulevad oma silmad,
et nad silmadega ei näeks
ja kõrvadega ei kuuleks,
et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks,
et ma võiksin neid parandada.”
16 Õndsad on aga teie silmad, et need näevad, ja teie kõrvad,
et need kuulevad.
17 Sest tõesti, ma ütlen teile, palju prohveteid ja õigeid on
ihaldanud näha, mida teie näete, ega ole näinud, ja kuulda, mida
teie kuulete, ega ole kuulnud.
18 Kuulge nüüd külvaja tähendamissõna tähendust.
19 Igaühe juurde, kes sõna Kuningriigist kuuleb, ent ei
mõista, tuleb kuri ning riisub külvatu ta südamest. See on tee
äärde külvatu.
20 Mis kivisele maale külvati, on see, kes sõna kuuleb ja
selle kohe rõõmuga vastu võtab,
21 aga tal enesel pole juurt, vaid ta on heitlik - kui teda
sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, laseb ta end kohe
eksitada.
22 Ohakate sekka külvatu on see, kes sõna küll kuuleb, ent
selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus
lämmatavad sõna ning see jääb viljatuks.
23 Heasse mulda külvatu on aga see, kes sõna kuuleb ja
mõistab ning siis ka vilja kannab: mõni saja-, mõni kuuekümne-,
mõni aga kolmekümnekordselt.”
24 Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on
inimese sarnane, kes külvas oma põllule head seemet.
25 Aga inimeste magades tuli ta vaenlane ja külvas raiheina
nisu sekka ning läks minema.
26 Kui nüüd oras tärkas ja looma hakkas, tuli ka raihein
nähtavale.
27 Peremehe sulased astusid ta juurde ja ütlesid talle:
„Isand, eks sa külvanud head seemet oma põllule, kust nüüd
tuleb sinna raihein?”
28 Tema lausus neile: „See on vihamehe töö.” Siis
küsisid sulased temalt: „Kas sa tahad, et me läheme ning selle
kokku korjame?”
29 Ei, vastas tema, sest muidu te kisuksite raiheina korjates
üles ka nisu.
30 Laske mõlemaid ühtmoodi kasvada lõikuseni ja lõikuse ajal
ma ütlen lõikajaile: „Koguge esmalt raihein ja siduge kimpu
põletamiseks, nisu aga pange kokku mu aita!””
31 Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: „Taevariik on
sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma
põllule.
32 See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim
kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii
et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.”
33 Ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna: „Taevariik on
haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu
sekka, kuni kõik läks hapnema.”
34 Seda kõike rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnades ja
ilma tähendamissõnata ei rääkinud ta neile midagi,
35 et läheks täide, mis on üteldud prohveti kaudu:
„Ma avan oma suu tähendamissõnadeks,
kuulutan, mis on olnud peidus maailma rajamisest peale.”
36 Siis laskis Jeesus rahvahulgad ära minna ja tuli koju. Ja
ta jüngrid astusid ta juurde ning ütlesid: „Seleta meile
tähendamissõna raiheinast!”
37 Ja tema kostis: „Hea seemne külvaja on Inimese Poeg.
38 Põld on maailm, hea seeme Kuningriigi pojad,
raiheinad aga kurja pojad.
39 Ent vihamees, kes neid külvab, on kurat. Lõikus on ajastu
lõpp, lõikajad on inglid.
40 Nii nagu nüüd raiheinad korjatakse ja tulega ära
põletatakse, nõnda on ka selle ajastu lõpul.
41 Inimese Poeg läkitab oma inglid ja need korjavad tema
Kuningriigist kõik pahanduse- ja ülekohtutegijad
42 ja viskavad nad tuleahju: seal on ulgumine ja hammaste
kiristamine.
43 Siis säravad õiged nagu päike oma Isa Kuningriigis. Kel
kõrvad on, kuulgu!
44 Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille
inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs
ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.
45 Veel on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid
pärleid.
46 Kui ta siis leidis ühe eriti hinnalise pärli, läks ta ja
müüs maha kõik, mis tal oli, ning ostis selle.
47 Veel on taevariik nooda sarnane, mis heideti merre ja mis
vedas kokku igasuguseid kalu.
48 Kui noot sai täis, veeti see rannale, istuti maha ja koguti
head kalad korvidesse, halvad aga visati minema.
49 Nõnda on ka selle ajastu lõpul: inglid tulevad ja
eraldavad kurjad õigete keskelt
50 ning viskavad nad tuleahju. Seal on ulgumine ja hammaste
kiristamine.
51 Kas te mõistate seda kõike?” Nad vastasid talle: „Jah.”
52 Siis ta ütles neile: „Sellepärast on iga kirjatundja, kes on
õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes oma
varakambrist võtab välja uut ja vana.”
53 Ja sündis, et kui Jeesus oli need tähendamissõnad lõpetanud,
lahkus ta sealt
54 ja tuli oma kodukohta ning õpetas nende sünagoogis, nii et
nad hämmastusid ja ütlesid: „Kust on pärit
tema tarkus ja vägevad teod?
55 Eks ta ole see puusepa poeg? Eks tema ema hüüta Maarjaks
ja ta vendi Jaakobuseks ja Joosepiks ja Siimonaks ja Juudaks?
56 Ja eks ta õed ole kõik meie juures? Kust siis
talle see kõik on tulnud?”
57 Ja nad põlastasid teda. Aga Jeesus ütles neile: „Kuskil ei
austata prohvetit vähem kui ta oma kodukohas ja oma majas.”
58 Ja ta ei teinud seal kuigi palju vägevaid tegusid nende
uskmatuse pärast.