1 Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud
Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,
2 nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab
pesemata kätega leiba söövat.
3 Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on
kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate
pärimusest.
4 Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on
käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud
pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.
5 Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: „Miks sinu
jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba
pühitsemata kätega?”
6 Aga Jeesus ütles neile: „Kui hästi on teist,
silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud:
„See rahvas austab mind huultega,
nende süda on aga minust kaugel.
7 Ilmaaegu nad teenivad mind,
õpetades õpetusena inimeste käskimisi.”
8 Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust.”
9 Ja Jeesus ütles neile: „Kui osavasti te teete
Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!
10 Mooses ütles ju: „Austa oma isa ja oma ema!” ja „Kes isa või
ema sajatab, peab surma surema!”,
11 teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: „Mis
sinul iganes oleks minu käest saada, on korban”, see tähendab:
templile pühendatud ohvriand,
12 siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,
13 muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te
olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.”
14 Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud,
ütles ta neile: „Kuulge mind kõik ja mõistke!
15 Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes
võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja
tuleb, rüvetab inimest.
16 [Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]”
17 Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta
jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.
18 Ja tema ütles neile: „Kas teiegi olete mõistmatud? Kas
te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda
rüvetada,
19 sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle
välja?” Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
20 Aga ta ütles: „Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab
inimest,
21 sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi,
hooramist, vargust, tapmist,
22 abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust,
liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust -
23 kõik need pahed tulevad seest välja, ja need
rüvetavad inimest.”
24 Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale.
Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda
ära. Ent ta ei saanud jääda varju,
25 sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud,
kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.
26 Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja
see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
27 Ja Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada kõhud
täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!”
28 Naine aga vastas talle: „Issand, koerakesed ju söövad laua
all laste raasukesi!”
29 Ja Jeesus ütles talle: „Sellesama sõna pärast mine! Kuri
vaim on sinu tütrest ära läinud!”
30 Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas
ja kurja vaimu olevat lahkunud.
31 Ja Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni
Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele.
32 Ja tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti teda,
et ta paneks oma käe ta peale.
33 Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma
sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt
34 ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle:
„Effata!”, see on „Avane!”
35 ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses
valla ning ta rääkis korralikult.
36 Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest
kellelegi, aga mida enam ta neid keelas, seda enam
nad jutustasid.
37 Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: „Kõik on ta
teinud hästi, ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!”