2Häda ülekohtustele!Häda neile, kes kavatsevad nurjatust
ja hauvad oma voodites kurje mõtteid,
et neid hommiku koites täide saata,
sest nende käes on võim.
Nad ihaldavad põlde ja haaravad need endile,
kodasid, ja võtavad need ära;
nad rõhuvad meest ja ta koda,
igaühte ja ta pärisosa.
Sellepärast ütleb Issand nõnda:
Vaata, selle suguvõsa vastu
kavatsen ma õnnetust,
millest te ei saa
oma kaela välja kiskuda
ega käia upsakalt püstipäi,
sest aeg tuleb kuri.
Sel päeval tehakse teist pilkealused
ja lauldakse teie kohta kahetsuslaulu:
„Nüüd on see juhtunud,” öeldakse,
„nüüd me oleme hävitatud sootuks;
ta on vahetanud ära
mu rahvale kuuluva osa.
Oh, ta eemaldab mu sealt,
ta jagab meie põllud vangistajaile!”
Seepärast ei ole sul kedagi,
kes heidaks mõõdunööri liisuosaks
Issanda koguduses.
„Ärge kuulutage!” kuulutavad nad.
„Nõnda ei kuulutata!
Teotus ei ulatu meieni!”
Kas nõnda räägitakse, Jaakobi sugu?
Ons Issanda Vaim kannatamatu?
Ons tema teod seesugused?
Eks tee mu sõnad head sellele,
kes sirgelt käib?
Aga juba eile oli mu rahvas
tõusnud vaenlaseks;
rõivaste pealt te tõmbate mantli nendelt,
kes julgesti mööda lähevad,
kes sõjast tagasi pöörduvad.
Te ajate ära mu rahva naised
nende armsatest kodadest,
te võtate nende lastelt
minu ehted igaveseks.
Tõuske ja minge ära,
see siin pole jäämise paik;
oma rüvetatuse tõttu
peab see valusalt hävima!
Kui tuleks mees,
kes ajab tuult taga
ja kõneleb valet:
„Mina kuulutan sulle
veinist ja vägijoogist”,
siis oleks ta küll
sellele rahvale prohvetiks.
Ma tahan sind, Jaakob,
koguda ühtekokku,
ma tahan korjata Iisraeli jäägi;
ma panen nad ühte
nagu lambad tarasse,
otsekui karja oma karjamaale -
inimesi on rohkesti.
Ja nende ees käib teeavaja:
nad avavad tee, läbivad värava
ja lähevad sealtkaudu välja.
Nende ees käib nende kuningas
ja nende eesotsas on Issand.
ja hauvad oma voodites kurje mõtteid,
et neid hommiku koites täide saata,
sest nende käes on võim.
Nad ihaldavad põlde ja haaravad need endile,
kodasid, ja võtavad need ära;
nad rõhuvad meest ja ta koda,
igaühte ja ta pärisosa.
Sellepärast ütleb Issand nõnda:
Vaata, selle suguvõsa vastu
kavatsen ma õnnetust,
millest te ei saa
oma kaela välja kiskuda
ega käia upsakalt püstipäi,
sest aeg tuleb kuri.
Sel päeval tehakse teist pilkealused
ja lauldakse teie kohta kahetsuslaulu:
„Nüüd on see juhtunud,” öeldakse,
„nüüd me oleme hävitatud sootuks;
ta on vahetanud ära
mu rahvale kuuluva osa.
Oh, ta eemaldab mu sealt,
ta jagab meie põllud vangistajaile!”
Seepärast ei ole sul kedagi,
kes heidaks mõõdunööri liisuosaks
Issanda koguduses.
„Ärge kuulutage!” kuulutavad nad.
„Nõnda ei kuulutata!
Teotus ei ulatu meieni!”
Kas nõnda räägitakse, Jaakobi sugu?
Ons Issanda Vaim kannatamatu?
Ons tema teod seesugused?
Eks tee mu sõnad head sellele,
kes sirgelt käib?
Aga juba eile oli mu rahvas
tõusnud vaenlaseks;
rõivaste pealt te tõmbate mantli nendelt,
kes julgesti mööda lähevad,
kes sõjast tagasi pöörduvad.
Te ajate ära mu rahva naised
nende armsatest kodadest,
te võtate nende lastelt
minu ehted igaveseks.
Tõuske ja minge ära,
see siin pole jäämise paik;
oma rüvetatuse tõttu
peab see valusalt hävima!
Kui tuleks mees,
kes ajab tuult taga
ja kõneleb valet:
„Mina kuulutan sulle
veinist ja vägijoogist”,
siis oleks ta küll
sellele rahvale prohvetiks.
Ma tahan sind, Jaakob,
koguda ühtekokku,
ma tahan korjata Iisraeli jäägi;
ma panen nad ühte
nagu lambad tarasse,
otsekui karja oma karjamaale -
inimesi on rohkesti.
Ja nende ees käib teeavaja:
nad avavad tee, läbivad värava
ja lähevad sealtkaudu välja.
Nende ees käib nende kuningas
ja nende eesotsas on Issand.