1 Kutsunud kokku need kaksteist, andis Jeesus neile väe ja
meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja meelevalla haigusi ravida
2 ning läkitas nad kuulutama Jumala riiki ja parandama haigeid.
3 Ja ta ütles neile: „Ärge võtke midagi teele kaasa, ei saua ega
pauna, ei leiba ega raha ja ärgu olgu kellelgi kahte särki!
4 Ja kuhu majja te iganes sisse astute, sinna jääge, ja sealt
minge teele!
5 Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast minge välja ja raputage
selle koha tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!”
6 Nii nad läksid välja ja käisid mööda külasid, kuulutasid
evangeeliumi ja tegid haigeid terveks kõikjal.
7 Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõigest toimunust ja oli
kahevahel, sest mõned ütlesid: „Johannes on üles äratatud surnuist,”
8 mõned: „Eelija on ilmunud,” teised aga: „Keegi muistseist
prohveteist on üles tõusnud.”
9 Aga Heroodes ütles: „Johannese pea lasksin ma maha raiuda. Kes
on aga see, kellest ma niisuguseid asju kuulen?” Ja ta püüdis
Jeesust näha saada.
10 Ja kui apostlid pöördusid tagasi, jutustasid nad Jeesusele,
mida kõike nad olid teinud. Ja Jeesus võttis nad kaasa ning läks ära
üksindusse, linna poole, mida hüütakse Betsaidaks.
11 Aga kui rahvahulgad said seda teada, järgnesid nad talle. Ja
Jeesus võttis nad vastu ning rääkis neile Jumala riigist ja parandas
need, kel tervekstegemist vaja.
12 Aga päev kaldus õhtule ja need kaksteist astusid ta
juurde ja ütlesid talle: „Lase rahvahulk ära minna, et nad läheksid
ümberkaudsetesse küladesse ja asulatesse öömajale ja toidupoolist
otsima, sest me oleme siin tühjas paigas!”
13 Ent tema ütles neile: „Andke teie neile süüa!” Nemad
ütlesid: „Meil ei ole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, olgu siis,
et läheksime ja ostaksime toitu kogu sellele rahvale.”
14 Neid oli ju ligi viis tuhat meest. Jeesus ütles siis oma
jüngritele: „Seadke nad rühmiti istuma umbes viiekümne
kaupa!”
15 Ja nad tegid nõnda ja seadsid kõik maha istuma.
16 Aga Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles
taevasse, õnnistas neid ja murdis ning andis jüngrite kätte rahvale ette
panna.
17 Ja nad sõid ja kõikide kõhud said täis. Ja nendest üle jäänud
palakesi korjati kaksteist korvitäit.
18 Kord, kui Jeesus palvetas üksildases paigas ja jüngrid olid
koos temaga, küsis ta neilt: „Kelle ütlevad rahvahulgad minu
olevat?”
19 Nemad kostsid: „Ristija Johannese, mõned aga Eelija,
mõned aga, et keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud.”
20 Aga tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu
olevat?” Peetrus kostis: „Jumala Messias.”
21 Ent Jeesus hoiatas neid ja keelas kellelegi seda rääkimast,
22 öeldes: „Inimese Poeg peab palju kannatama ning kõlbmatuks
tunnistatama vanemate ja ülempreestrite ja kirjatundjate poolt ning
tapetama ja kolmandal päeval jälle üles äratatama.”
23 Siis ütles Jeesus kõikidele: „Kui keegi tahab käia minu järel,
siis ta salaku oma mina ja võtku oma rist päevast päeva enese
peale ja järgnegu mulle,
24 sest kes iganes tahab päästa oma elu, kaotab selle, aga kes iganes
kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.
25 Sest mis kasu on inimesel, kui ta võidaks terve maailma,
aga kaotaks iseenese või teeks enesele kahju?
26 Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka
Inimese Poeg, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite
kirkuses.
27 Aga ma ütlen teile, tõepoolest, siin seisjatest on mõned, kes
ei maitse surma, kuni nad näevad Jumala riiki.”
28 Ent arvata kaheksa päeva pärast neid kõnesid sündis, et Jeesus
võttis kaasa Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele
palvetama.
29 Ja palvetamise ajal ta näoilme muutus ja tema riided
läksid kiirgavalt valgeks.
30 Ja ennäe, kaks meest kõnelesid Jeesusega, need olid Mooses ja Eelija,
31 kes kirkuses ilmudes rääkisid tema eluotsast, sellest, mis tal
Jeruusalemmas tuli täide viia.
32 Aga Peetrus ja tema kaaslased olid suikunud raskesse unne. Ent
virgudes nägid nad Jeesuse kirkust ja neid kahte meest tema juures seismas.
33 Ja see sündis, et kui need mehed tema juurest olid lahkumas, ütles Peetrus
Jeesusele: „Õpetaja, siin on meil hea olla, teeme õige kolm lehtmaja:
ühe sinule ja ühe Moosesele ja ühe Eelijale.” Ta ei teadnud, mida ta ütleb.
34 Aga kui ta seda ütles, tekkis pilv ja varjas nad, nemad aga
kartsid pilve sisse jäädes.
35 Ja pilvest kostis hääl: „See on minu äravalitud Poeg,
teda kuulake!”
36 Ja kui see hääl oli kostnud, selgus, et Jeesus oli üksi. Ja
nemad vaikisid ega kuulutanud kellelegi neil päevil midagi
sellest, mida nad olid näinud.
37 Ja kohe järgmisel päeval, kui nad mäelt laskusid, tuli
Jeesusele vastu suur rahvahulk.
38 Ja ennäe, üks mees rahvahulgast hüüdis: „Õpetaja, ma anun
sind, vaata mu poja peale, sest ta on mu ainus laps!
39 Ja vaata, vaim haarab temast kinni ja poiss karjatab äkitselt,
ja vaim raputab teda, nii et poiss ajab vahtu suust, ja teda murdes
taandub see temast väga tõrksalt.
40 Ja ma palusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja,
aga nad ei suutnud.”
41 Aga Jeesus vastas: „Oh, uskmatu ja jonnakas sugupõlv! Kui kaua
pean ma teie juures olema ja kannatama teiega? Too oma poeg siia!”
42 Kui poiss oli alles lähenemas, paiskas kuri vaim ta maha
ja raputas teda. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks
ning andis ta isale tagasi.
43 Ja kõik hämmastusid Jumala suurusest.
Aga kui kõik panid imeks Jeesuse tegusid, siis ütles ta oma jüngritele:
44 „Pidage meeles need sõnad: Inimese Poeg antakse inimeste
kätte!”
45 Aga neile jäi see ütlus arusaamatuks ja see oli varjule pandud
nende eest, et nad seda ei mõistaks, ent nad kartsid Jeesuselt küsida
seletust selle kohta.
46 Jüngrite seas aga sündis arutlus, kes küll nendest peaks olema suurim.
47 Ent Jeesus, teades nende südame mõtteid, võttis ühe
lapse, pani ta enese kõrvale seisma
48 ja ütles neile: „Kes iganes selle lapse võtab vastu
minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu
minu Läkitaja. Sest kes on väikseim teie kõikide seas, see on suur.”
49 Siis Johannes hakkas rääkima: „Õpetaja, me nägime üht meest
sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja püüdsime teda keelata, sest
ta ei järgne meile.”
50 Aga Jeesus ütles talle: „Ärge keelake, sest kes ei ole meie
vastu, see on meie poolt!”
51 Aga see sündis, kui Jeesuse ülesvõtmispäevad olid lähenemas,
et ta hakkas minema Jeruusalemma poole.
52 Ja Jeesus läkitas enese eele käskjalgu. Need läksid teele
ja tulid ühte samaarlaste külla, et talle öömaja valmistada.
53 Aga külarahvas ei võtnud teda vastu, sest ta oli minemas
Jeruusalemma poole.
54 Seda nähes jüngrid Jaakobus ja Johannes ütlesid: „Issand, kas
sa tahad, et me käsime tulel taevast alla tulla ja nad ära
hävitada?”
55 Tema aga pöördus ümber ja sõitles neid.
56 Ja nad läksid teise külla.
57 Ja kui nad olid teel minemas, ütles keegi Jeesusele: „Ma
tahan sulle järgneda, kuhu sa iganes läheksid.”
58 Ja Jeesus ütles talle: „Rebastel on urud ja taeva lindudel
pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna.”
59 Teisele ütles ta: „Järgne mulle!” Aga see ütles: „Luba mul
enne minna matma oma isa!”
60 Ent tema ütles talle: „Lase surnuil matta oma surnuid, aga sina
mine ja kuuluta Jumala riiki!”
61 Aga ka üks teine ütles: „Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid
luba mul enne jätta hüvasti nendega, kes mul kodus on!”
62 Aga Jeesus ütles: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis
vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!”