1 Aga esimesel nädalapäeval, veel enne koitu läksid naised hauale,
tuues kaasa lõhnarohte, mis nad olid valmis pannud.
2 Ent nad leidsid kivi hauakambri eest ära veeretatud olevat.
3 Ja kui nad sisse astusid, ei leidnud nad Issanda Jeesuse ihu.
4 Ja sündis, et kui nad olid nõutuses selle pärast, vaata, kaks
meest seisid nende juures erevalges rõivas.
5 Aga kui naised hirmu tundes silmad maha lõid, ütlesid
mehed neile: „Mis te otsite elavat surnute juurest?
6 Teda ei ole siin, ta on üles äratatud. Tuletage meelde, mida
ta teile rääkis juba Galileas,
7 öeldes, et Inimese Poeg peab antama patuste inimeste kätte ja
risti löödama ja kolmandal päeval üles tõusma.”
8 Ja naistele tulid meelde Jeesuse sõnad.
9 Ja pöördudes hauakambri juurest tagasi, kuulutasid nad kõike seda
neile üheteistkümnele ja kõigile teistele.
10 Aga need olid Maarja Magdaleena ja Johanna ja Maarja, Jaakobuse
ema, ja muud naised koos nendega. Nad rääkisid seda apostlitele,
11 ent need sõnad paistsid nende silmis otsekui tühi jutt ja nad
ei uskunud naisi.
12 [Peetrus aga tõusis püsti ja jooksis hauakambri juurde, ja kui
ta kummargil sisse vaatas, siis nägi ta üksnes surilinu. Ja ta läks
ära, endamisi imestades sündinu üle.]
13 Ja vaata, kaks nendest olid selsamal päeval minemas külla, mis
on Jeruusalemmast umbes kümne kilomeetri kaugusel, mille nimi on Emmaus.
14 Ja nad vestlesid omavahel kõigest, mis olid juhtunud.
15 Ja sündis, et nende vesteldes ja arutledes lähenes neile Jeesus ise
ja kõndis nendega kaasas.
16 Ent nende silmi peeti, nii et nad ei tundnud teda ära.
17 Aga Jeesus ütles neile: „Mis lood need on, mida te omavahel
veeretate teed käies?” Ja nad jäid kurvalt seisma.
18 Aga üks neist, nimega Kleopas, ütles temale: „Sina vist üksi
oled selline võõras Jeruusalemmas, kes veel ei tea, mis neil päevil
seal on sündinud?”
19 Ja ta küsis neilt: „Mis siis?” Nemad ütlesid talle:
„See, mis juhtus Jeesuse Naatsaretlasega, kes oli prohvet, vägev
teos ja sõnas Jumala ja kogu rahva ees,
20 kuidas meie ülempreestrid ja vanemad on ta loovutanud
surmakohtu kätte ja risti löönud.
21 Aga meie lootsime, et tema ongi see, kes Iisraeli rahva
lunastab. Ometi on täna käes kolmas päev pärast kõige selle
sündimist.
22 Aga ka mõned naised meie seast, kes käisid koidu ajal
hauakambri juures, panid meid hämmastuma.
23 Kui nad tema ihu ei leidnud, tulid nad, öeldes end ka näinud
olevat inglite nägemust, kes ütelnud, et tema elab.
24 Ja mõned meie kaaslastest läksid hauakambrisse ja leidsid nõnda
olevat, nagu ka naised olid ütelnud, teda ennast nad aga ei näinud.”
25 Ja tema ütles neile: „Oh te mõistmatud ja südamelt
pikaldased uskuma seda kõike, mis prohvetid on rääkinud!
26 Eks Messias pidanud seda kannatama ja oma kirkusesse minema?”
27 Ja hakates peale Moosesest ja Prohvetitest, seletas
Jeesus neile ära kõigist kirjadest selle, mis tema kohta käib.
28 Ja kui nad lähenesid külale, kuhu nad olid minemas, tegi ta,
nagu läheks ta edasi.
29 Aga nemad käisid talle peale, öeldes: „Jää meie juurde, sest
õhtu jõuab ja päev on juba veeremas!” Ja tema läks sisse, et nende
juurde jääda.
30 Ja see sündis, kui ta nendega lauas istus, et võttes leiva ta
õnnistas ja murdis ning andis neile.
31 Siis avanesid neil silmad ja nad tundsid ta ära. Ja tema
kadus nende silmist.
32 Ja nad ütlesid teineteisele: „Eks meie süda põlenud meie sees,
kui ta teel meiega rääkis ja meile kirju selgitas?”
33 Ja nad tõusid ning pöördusid selsamal tunnil tagasi
Jeruusalemma ning leidsid koos olevat need üksteist ja nende kaaslased,
34 kes ütlesid: „Issand on tõesti üles äratatud ja on end näidanud
Siimonale.”
35 Ja nemad ise kirjeldasid, mis tee peal oli juhtunud ja kuidas nad
olid tema leivamurdmisest ära tundnud.
36 Aga kui nad seda kõike rääkisid, seisis Jeesus ise nende keskel
ja ütles neile: „Rahu olgu teile!”
37 Aga nemad kohkusid ja lõid kartma, arvates end vaimu nägevat.
38 Ent tema ütles neile: „Miks te olete nii kohkunud ja miks
sellised kahtlused tõusevad teie südames?
39 Vaadake mu käsi ja mu jalgu, et see olen mina ise!
Puudutage mind kätega ja vaadake, sest vaimul ei ole ju liha ega luid,
nõnda nagu te minul näete olevat!”
40 Ja seda öeldes näitas Jeesus neile oma käsi ja jalgu.
41 Aga kui nad rõõmu pärast ikka veel ei uskunud ja imestasid,
ütles ta neile: „Kas teil on siin mingit söögipoolist?”
42 Nemad panid ta ette tüki küpsetatud kala,
43 ja Jeesus võttis ja sõi nende silma all.
44 Siis ütles Jeesus neile: „Need on mu sõnad, mis ma teile
rääkisin, kui ma olin alles teiega, et kõik peab täide minema, mis
Moosese Seaduses ja Prohvetites ja Psalmides minu kohta on
kirjutatud.”
45 Siis ta avas nende mõistuse kirjadest aru saama
46 ja ütles neile: „Nõnda on kirjutatud, et Messias pidi kannatama
ja kolmandal päeval üles tõusma surnuist.
47 Ja tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude
andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.
48 Teie olete nende asjade tunnistajad.
49 Ja vaata, mina läkitan teie üle oma Isa tõotuse. Teie aga
viibige selles linnas, kuni teid rüütatakse väega kõrgelt!”
50 Aga Jeesus viis nad välja kuni Betaaniani ja, tõstes oma käed,
õnnistas neid.
51 Ja see sündis, et neid õnnistades lahkus Jeesus nende juurest
ja võeti üles taevasse.
52 Ja nemad kummardasid teda ja pöördusid suure rõõmuga tagasi Jeruusalemma
53 ja olid alati pühakojas Jumalat tänades.